Töötud saarlased: 28 magistrit, üks doktor ja 103 keskkooli lõpetanut

Saare maakonnas on töötute seas suur osakaal üldkeskharidusega, põhiharidusega ja põhikooli baasil omandatud kutsekeskharidusega inimestel.

TÖÖ JA HOBI: Juuksur Eneli Matt oma kunagist valikut ei kahetse.
IRINA MÄGI

Statistikaametil oli tänavu 31. mai seisuga maakonnas registreeritud 583 töötut. Alghariduseta inimesi nende seas polnud, algharidusega töötuid oli aga 11. 99-l töötul oli põhiharidus, 35-l kutseharidusega põhiharidus.

Keda kõige rohkem?

Kutsekeskharidus põhikooli baasil oli 92-l inimesel. Kõige rohkem oli töötute seas siiski üldkeskharidusega inimesi – 103. Keskkooli baasil kutsekeskhariduse omandanud töötuid oli mai lõpu seisuga kirjas 69, keskeriharidusega inimesi 85.

Töötuna oli kirjas ka 31 kutsekõrghariduse omandanut, 27 bakalaureust, 28 magistrit ja üks doktor.

Auriga kaubanduskeskuses juuksurisalongi pidav Eneli Matt ütleb, et kuigi tal on tavaline keskharidus, töötab ta praegu just sel alal, mis talle meeldib ja sobib. Selleks, tõsi, keskkooli lõputunnistusest üksi ei piisanud. “Olen juuksuriks õppinud erakäe all ja igasugustel täiendkoolitustel käinud,” lausub Eneli.

Naine tunnistab, et juuksuriametist ta värske koolilõpetajana küll ei unistanud. Soovis hoopis uurijaks õppida – astus selleks isegi Tallinna politseikooli. Õpinguteni Eneli aga ei jõudnud, kuna jäi lapseootele.

Pärast lapse sündi töötas ta mõnda aega müüjana, see aga polnud ikka päris see. Kui siis ajalehes ilmus kuulutus juuksurikursuse kohta ametikoolis, ei mõelnud Eneli kaua. Praeguseks on ta juuksurina töötanud 23 aastat.

Õpiks midagi uut

Naise sõnul on ta korduvalt mõelnud midagi uut õppima minna, samas pole leidnud sobivat eriala. “Mulle meeldib kokata ja lilli kasvatada, aga hobi korras, endale,” räägib ta. “Aiandust läheksin õppima küll, kuid seda meie ametikool ei paku. Mandrile õppima minna pole mul aga võimalik.”

Eneli sõnul on ta väga rahul ka oma praeguse, juuksuriametiga. “Mul on ju töö ja hobi koos,” kinnitab Eneli Matt.


MIDA ARVATE?

Küsisime saarlastelt, kui suurt rolli haridus töölesaamisel mängib ning milline on selles osas nende enda kogemus.

Getter Reinvald Kuressaarest:

Arvan, et töötuid on palju, sest töökohad asuvad liiga kaugel, puudub sobiv transport. Teine põhjus on ehk see, et inimeste palgaootus on suurem kui pakutav palk.

Minul on keskharidus, praegu töötan Trelleborgis. Saaremaal töökohtade osas suurt valikut pole, seega tuleb rahul olla. Arveid on ju vaja maksta ja toitu osta. Mina ei ole töötu olnud, pärast keskkooli lõpetamist läksin kohe tööle. Täiendkoolitustel pole käinud ja mul pole ka plaanis seda teha.

Jako Kald, Soomes Tikkurilas elav saarlane:

Arvan, et keskharidusega töötuid on palju seepärast, et nad ei oska ennast n-ö müüa ning keskkoolist töökogemust teadupärast ju ei saa.

Aga usun, et koolipingist tulles pole pealehakkamist ja julgust kuhugi sisse hüpata ning öelda, et ilma tööta ma ei lahku, tooge telk. Tutvused maksavad. Kui pea on lahti ja käed küljes, pole kõrgharidus eluliselt vajalik.

Alustasin oma toimetusi aastal 1998. Keskkoolist sõjaväkke ja siis juhtuski, et pärast sõjaväge olin kaks nädalat töötu. Siis tulid mängu tutvused. Asusin Tallinnasse tööle, restaureerimisse. Paar aastat tegelesin sellega, kui tulid jällegi tutvused mängu ning sattusin laevaehitusse. See oli aasta 2001, kui Soomes tehti Tallinki laeva Romantika. Sellest hetkest mu reisid algasid ja kestavad siiani. Kas olen rahul? Jah, väga. Õppimisega seonduvalt ma plaane pole teinud. Ehk kui, siis kavatsen ennast täiendada keevitussertifikaatide saamiseks. Praegu olen aastaid maadelnud ühes Soome ettevõttes töödejuhatajana leedukate, poolakate, venelaste ja soomlastega. Olen rahul.

Eks aastatega väljavaated muutuvad, kuid mäletan oma primaarseid heaolu välinäitajaid. Tähtis oli, et oleks mobiil. Ja õhtul üürikorteris miskit süüa. Nüüd nuputan, kas peaks Vantaa linnavalitsuselt maja terrassi jaoks luba taotlema või ehitaks valmis ning maksaks lihtsalt trahvi.

Merle Vaha Kuressaarest:

Miks töötuid just üldkeskharidusega inimeste grupis palju on, ei oska vastata. Saaremaal oleneb soovitusest, kogemusest palju. Meil on väike kogukond ja tahetakse olla kindlad, et kandidaat sobib. Kindlasti oleneb väga palju ka inimesest endast ja sellest, kuidas töötuks jäädi. Kas see juhtus mitte inimese enda soovil, näiteks oli koondamine – selle vastu ei ole ka kõrgharidusega inimene kaitstud. Või tuldi ära omal soovil, et teha muudatust elus.

Eks loe ka eriala, aga kui palju inimesi töötab oma erialal? Töökogemus maksab. Seepärast on ka paljudel isegi kõrgharidusega inimestel raske tööd leida: õpitud on palju ja ootused suured, aga kogemus puudub.

Kindlasti on inimesi, kes pelgavad võtta riski ja katsetada, kuidas mõni töökoht sobib, arvates, et ei saada hakkama. Tööandja poolt peaks olema võimalus lasta inimesel proovida, kas ta saab hakkama. Loomulikult on oluline ka palk: kui elatakse maal, on kulud linnas tööl käimiseks suuremad, ja peab kaaluma, kas on mõttekas selle palga eest seda tööd teha.

Mul endal on keskeriharidus. Tegutsen ettevõtjana ja olen valikutega rahul. Ma ei ole töötu olnud. Paljudel on arusaamine, et eraettevõtja elu on lihtne: soovitakse hakata ettevõtjaks, täpsemalt teadmata, mida teha. Ise otsustamine on tõesti pluss, aga lisaks on ettevõtjal suured kohustused riigi ja töötajate ees. Samas puudub kindlus, kas on võimalik endale töötasu maksta. Leian, et proovima peab. Mõnele sobib liini-, teisele projektipõhine töö.

Praegu on suurepärased võimalused enda koolitamiseks nii töötukassa kaudu kui ametikoolis. Mina olen õppinud raamatupidamist, hiljem maastikuehitust ja pagar-kondiitri ametit. See nõuab visadust, vaba aega ja pühendumist, sest suur tähtsus on praktikal.

Küsis Monika Puutsa

Print Friendly, PDF & Email