Päikesepealinn Kuressaare võiks olla orhideepealinn! (1)

Kuressaare Tuule tänava ja mereäärse roheala orhideede liigirikkusest on meeldivalt üllatunud nii Saaremaa loodusesõbrad kui ka botaanikuist orhideeuurijad Eesti ja välismaa ülikoolidest.

ORHIDEED PAKUVAD EMOTSIOONE: Neid naudivad (vasakult) Aste põhikooli õpilane Sass Keskküla, õpetaja Ülle Soom, õpilane Kaspar Kruusmägi ja Oesel Studium MTÜ tegevjuht botaanik Maie Meius.
TAMBET ALLIK

“Kuressaaret on tituleeritud pulma-, spaa- ja päikesepealinnaks. Sama hästi võiks meie linna nimetada ka orhideepealinnaks, kuna kesklinnast umbes kahe kilomeetri kaugusel Tuule tänava ja mere vahelisel alal kasvavad orhideed, nende hulgas kaks kaitsealuste taimede 2. kategooriasse kuuluvat liiki: kärbesõis ja muguljuur.

Kokku on seal orhideeliike koguni 13. Eestimaal ei ole ilmselt teist linna, mille kesklinna lähedal kasvavad nii huvitavad taimeliigid,” arutles Oesel Studium MTÜ tegevjuht botaanik Maie Meius. Alles hiljaaegu, juunikuu viimasel päeval tuvastas Pertti Ranta, Helsinki ülikooli loodusuurija, Tuule tänava äärsel kasvualal kolmeteistkümnenda orhideeliigi, milleks on tihedaõieline käoraamat (Gymnadenia densi­flora).

Maie Meiuse sõnul avastas nimetatud ala orhideerikkuse loodusehuviline Tambet Allik, kes juba 2001. aastal oma kodu lähedal looduslikul rannaalal orhideesid märkas. Sel kevadel äratas loodusesõprade tähelepanu üks orhidee, kellele esialgu ei osatud nime anda. Tänu Pertti Rantale ja tema matemaatikust kaaslasele loodusesõbrale Jaakko Mäntyläle on ka see liik tuvastatud. Lisaks käpalistele saab seal imetleda veel paljusid haruldasi kaitsealuseid taimi.

“See on Kuressaare linna rikkus ja väärtus, millega saavad tutvuda nii kodulinlased kui ka meie väliskülalised. Kui näitleja Tõnu Tamm hakkas orhideesid maalima, siis tema enda sõnul avardusid talle tundmatud maailmad. Mida rohkem õpid orhideesid tundma, seda rohkem nad sind lummavad, oma kütkeisse haaravad. Orhideed pakuvad emotsioone,” toonitas Maie Meius.

Haruldasematest liikidest nimetas Meius veel muguljuurt ja kärbesõit. Neist muguljuure valis Eesti Orhideekaitse klubi selle aasta käpaliseks. “Muguljuure uurimine meil kestab. Oleme seda tööd teinud Aste põhikooli loodusainete õpetaja Ülle Soomi ja sama kooli õpilaste Sass Kesküla ja Kaspar Kruusmägiga koos. Meid on aidanud Tambet Allik ja Jaan Õun. Samas on Ülo Roos oma dendropargis käpalised kenasti kasvama jätnud. Neid on seal hea vaadata. Kaardistame muguljuure leviala ja edastame selle kaitstavate liikide andmebaasi. Oleme seda tööd rõõmuga teinud,” nentis Oesel Studiumi tegevjuht.

Rääkides teistest tähelepanuväärsetest liikidest, rõhutas botaanik niidu-asparherne ja kahkjaspunase sõrmkäpa pakutavat õiteilu. Peatselt näeb soo-neiuvaipa ja harilikku käoraamatut. “Alati on midagi ilusat vaadata. Üks osa orhideeliikidest õitseb varasemal ajal, teised hiljem,” selgitas Meius.

Veel paneb Maie Meius inimestele südamele, et tõeline loodusesõber ei murra kaitsealust orhideed ega too seda ka oma aeda. Kes tahab orhideede ilu nautida, läheb loodusesse. Seal ootab teda imeline maailm. Heaks abiliseks orhideede tundmaõppimisel on Rainar Kurbeli ja Toomas Hirse koostatud “Eesti orhideede käsiraamat”, mida tutvustati huvilistele 5. orhideefestivali avaüritusel Kuressaare linnuses 25. mail 2017.

Print Friendly, PDF & Email