Saarlane Indrek Sirp luurekoordinaatoriks

Riigikantselei uueks julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonidirektoriks saab 1995. aastal Kuressaare gümnaasiumi lõpetanud Indrek Sirp, kes praegu on kaitsepoliitika nõunik ja kaitseministeeriumi esindaja Eesti saatkonnas Ameerika Ühendriikides.

INDREK SIRP kodukooli õpilastele esinemas.
Gert Lutter

Pöide vallast pärit 39-aastane Sirp alustab tööd 26. juulist. Kaitseministeeriumis alustas Sirp 2001. aastal kahepoolsete suhete spetsialistina rahvusvahelise koostöö osakonnas. 2005-2008 töötas ta sama osakonna Balti koostöö büroo juhatajana, kus ta vastutas Balti Kaitsekolledži, Balti õhuseiresüsteemi, Balti pataljoni ning mitmete teiste Balti kaitsekoostööprojektide juhtimise eest Eestis.

Aastatel 2010-2013 oli Sirp rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja, vastutas rahvusvahelise kaitsekoostöö planeerimise ja elluviimise eest ning oli ühtlasi Eesti esindaja NATO kooperatiivse küberkaitse koostöö oivakeskuse juhtkomitees 2012-2013.

Aastatel 2013-2014 töötas Sirp majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis Rail Balticu Eesti projektijuhina.

Indrek Sirp on lõpetanud Tartu Ülikooli ajaloo eriala ning tal on magistrikraad rahvusvahelises ajaloos ja poliitikas Genfi Rahvusvaheliste Suhete ja Arengukoostöö instituudist. Senine koordinatsioonidirektor Kristjan Prikk on 10. juulist kaitseministeeriumi kaitsepoliitika asekantsler.

Riigikantselei julgeoleku ja riigikaitse koordinatsioonibüroo nõustab peaministrit riigi julgeoleku ja riigikaitse küsimustes, korraldab valitsuse julgeolekukomisjoni tööd ning koordineerib riigi julgeoleku ja riigikaitse juhtimist.


“Oluliste asjade nimel olen pingutanud”

Märtsis 2014. aastal tegi toona Rail Baltic Eesti projektijuhina töötanud Indrek Sirbiga usutluse Kuressaare gümnaasiumi ajaleht Meie KG.

Mis on kolm kõige olulisemat asja, mis on sinu elus juhtunud pärast KG lõpetamist?

Kõige tähtsamaks pean pere loomist ja oma kahte last, aga ka ülikooliõpinguid ja väga huvitavat tööd nii kaitseministeeriumis kui praegusel ametikohal. Usun, et olen oma elus kõik suured valikud õigesti teinud – alates gümnaasiumi valikuga põhikooli lõpetamise järel Tornimäel ja hiljem ka ajaloo erialale õppima asudes. Oluliste asjade nimel olen pingutanud ja see on ära tasunud.

Mis on esimene mõte, kui kuuled “Kuressaare Gümnaasium”?

Kodukool, kus kunagi käisin. Ja iseseisva elu alged SÜGi ühiselamus.

Missugune õpilane sa olid? Üks vahva juhtum KG ajast meenutuseks õpetajatele ja teada saamiseks praegustele õpilastele…

Lõpetasin 17. lennus, olime klassijuhataja Marit Küti (Tarkin) esimene klass. Marit oli väga tore klassijuhataja, kuigi ega tal meiega alati lihtne ei olnud. Klassiekskursioonide pillerkaar võis olla noorele õpetajale päris šokeeriv.

Õppimine oli mul küll korras (neljad-viied), aga hindaksin ennast ise pisut pidurdamatuks, ka veidi laisaks, kes ei viitsinud kõiki kodutöid teha. Kohustuslikku kirjandust lugesin valikuliselt. Mäletan, et üheks raskemaks õppeaineks oli minu jaoks vene keel. Vene keel tol ajal ei olnud just kõige populaarsem, motivatsioon selle õppimiseks oli madal. Ega ma ka matemaatikast vaimustatud olnud. Ajalugu mulle meeldis, kuigi õpetaja Metsa laiendatud kava metoodika otstarbekuses ma siiamaani kahtlen. Üldiselt tekitasid kohustuslikud asjad ja minu jaoks põhjendamatud nõudmised trotsi. Miks peab käima ka nendes tundides, mille aine ei huvita? Huvipuuduses vaevles teisigi. Mäletan üht muusikaõpetuse tundi, kus klassivend süütas eesistuja tooli seljatoe. Pätitemp, aga ega muusikatund nüüd eriti suurt konkurentsi tagumistes pinkides istujate isetegevusele ka ei pakkunud.

Mida elus (veel) teha tahaks, kui raha või aeg ei oleks takistuseks?

Palju asju võiks teha, suurem osa elust ju alles ees. Tahaks võtta korraliku suusapuhkuse ja õppida selgeks lumelauasõidu. Reisimise peale võiks alati raha kulutada. Töö mõttes tahaks töötada kunagi üdini rahvusvahelises keskkonnas, näiteks mõnes rahvusvahelises organisatsioonis nagu NATO või ÜRO.

Üks unistus/soov seoses oma vana kooli, Kuressaare Gümnaasiumiga?

Unistust ja soovi otseselt pole. See on küll täitsa enda teha, aga kui kooli peale mõelda, siis võiks hoida tihedamat sidet endiste koolikaaslastega, korraldada sagedamini kokkutulekuid. Vahest peaks Tagasi Kooli raames andma mõne tunni? Kui kunagi Saaremaale püsivalt tagasi tulen, siis ehk on võimalik leida mingit rakendust ka kooliga seoses. Saaremaa vaikuses võiks olla vanemas eas ju tore elada.

Print Friendly, PDF & Email