Uuenenud metsaseadus toob sügisest mitmeid muudatusi

Möödunud nädalal riigikogus kinnitatud metsaseaduse muudatustega soodustatakse lageraiele alternatiivsete raieliikide – turberaiete ja valikraie – kasutamist, vähendatakse bürokraatiat ning pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse ja -tööde kvaliteedile.

Soodustamaks lageraiele alternatiivsete raieliikide kasutamist, leevendati neile seatud tingimusi. Metsade parema uuenemise tagamiseks muudeti valik­raie häilu (raieala) lubatud suurust. Edaspidi võib häilu (raieala) läbimõõt olla 20 meetrit, sõltumata puistu kõrgusest. Aegjärkse raie koguperioodi pikkuse saab metsaomanik sõltuvalt metsa kasutamise eesmärgist nüüd ise otsustada. Muudatuste abil on metsaomanikul lihtsam raietegevust järk-järgult teostada ning surve lageraie tegemiseks väheneb.

Metsade loodusliku tasakaalu tagamiseks saab valitsus õiguse seada piiranguid uuendusraie langi pindalale, et pikas perspektiivis ületaks juurdekasv alati raiemahtu.

Asjaajamise lihtsustamiseks loetakse edaspidi raiet lubavaks dokumendiks ka keskkonna­ameti koostatud metsakaitseekspertiisi, mis tähendab, et enam ei tule metsakaitseekspertiisi olemasolul uuesti metsateatist esitada. Ka metsateatise esitamine muutub sügisest uuele metsaregistri platvormile üleminekuga lihtsamaks ning nõuetele vastava taotluse korral selgub raieõigus e-keskkonnas loetud minutitega, kui menetlus ei vaja keskkonnaameti hinnangut.

Majandusmetsade viljakates kasvukohtades langes kuusikute keskmine raievanus praeguselt 80 aastalt 60–70 aastale, mis võimaldab kahjustusohuga kuusikud kasutusse võtta optimaalses eas. Eesti metsade elurikkuse kaitseks tagatakse vastukaaluks salu- ja laanemetsade range kaitse täiendavalt 27 000 ha ulatuses. Vastavad alad on leitud riigimaadel ja RMK on peatanud seal metsade majandamise.

Vääriselupaikade roll looduskaitses suureneb. Kaitset võimaldatakse edaspidi kõigile vääriselupaiga kontseptsioonile vastavatele aladele ning lähtutakse eelkõige ökoloogilistest väärtustest, mitte ala suurusest ega selle paiknemisest väljaspool kaitstavaid loodusobjekte.

Erametsaomanikke innustatakse rohkem metsamajanduslikke töid tegema, eelistades väiksema metsaomandiga taotlejaid. See puudutab metsa uuendamise, metsa inventeerimise, metsamaa parandustööde tegemise ning pärandkultuuri säilitamise ja eksponeerimise toetamist. Lisaks toetab riik füüsilisest isikust metsaomanikele nõuandeteenuse osutamist ja metsaühistuid, mille liikmed on valdavas osas väikemetsaomanikud. Metsa uuendamise ja hooldamisega ning metsa inventeerimisandmete tellimisega seotud toetustaotlused esitatakse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu, teised taotlused saadetakse Erametsakeskusele posti või e-posti teel.

Samuti pööratakse rohkem tähelepanu metsakorralduse kvaliteedile, vigaste ja valede andmete esitajad võivad korraldaja tunnistusest ilma jääda. Selleks, et metsatööd oleksid loodusele sobivad, tohivad tulevikus metsas tööd teha vaid kvalifitseeritud harvesterioperaatorid.

Linnametsade majandamisel võetakse tulevikus lisaks metsamajandamisele arvesse linnakeskkonna vajadusi. Selleks tuleb metsateatis enne keskkonnaametile esitamist kooskõlastada ka linnavalitsusega.

Algselt kavandatud muudatusest lubada piirinaabritel raiuda ühel ajal seadusega maksimaalselt lubatud ulatuses on seekordsel seaduse muutmisel loobutud.

Enamik muudatusi jõustub 1. septembril 2017.

Keskkonnaministeerium

Print Friendly, PDF & Email