Kas terrorikartus mõjutab reisiplaane?

Kas ja kuidas on terrorirünnakud mõjutanud saarlaste reisimist ja sihtkohtade valikut? Kas kartused on liialdatud või mitte?

Juuni algul tellis Postimees küsitluse, millest selgus, et 15,2 protsenti Eesti elanikest püüab vältida reisimist riikidesse, kus on toimunud terrorirünnakuid. 3,9 protsenti vastanuist on terroriakti tõttu koguni oma algseid Euroopa reiside plaane muutnud. Viimaste hulgas on Postimehe andmeil kõige rohkem naisi, 25–50-aastaseid ja kõrgharidusega elanikke.

Anne Saar, reisibüroo Wris Saaremaa büroo juhtaja:

Reisieelistused ei ole muutunud ja reisitakse järjest rohkem. Tundub, et terrorirünnakud ei ole reisisihtkohtade eelistusi muutnud.

Suvised reisipaketid on suures osas välja müüdud ja seda kindlasti tänu meie kehvale suvele. Taas on suur huvi Sharm el Sheiki reiside vastu, mis algavad just sügiseseks koolivaheajaks.

Ilmar Raag, saarlasest režissöör ja telemees, missioonidel käinud kaitseväelane:

Eristame sõjapiirkondi ja muud. Terrorismi puhul tuleb kõigepealt silmas pidada, et mingil kujul on see alati olnud. Praegu me enam ei mäleta, kuid näiteks 70-ndatel ja 80-ndatel aastatel oli ka Euroopas erinevates vasakäärmuslaste ja IRA-tüüpi terrorirünnakutes rohkem ohvreid kui praegu.

Niisamuti on praegu ligi 100 korda tõenäolisem liiklusõnnetuses surma saada kui terrorirünnakus. Euroopas saab praegu igal aastal liikluses surma umbes 25 000 inimest, samal ajal jääb terroriohvrite arv 300 kanti. Euroopa terrorismi tippajal 70-ndatel aastatel oli see arv veidi üle 1500 inimese.

Seega on risk alati olemas, aga edasi peab igaüks ise määrama oma elamisjulguse. Isiklikult ei hakka mina piirama endale Euroopas reisimist. Iseküsimus on minek teravas kriisis piirkonda, kus riik hästi ei toimi. Seal seguneb terrorism kuritegevusega ja abi ei ole õigupoolest kusagilt saada.

Kui te soovite täna minna Somaaliasse või Liibüasse, siis te võite sealt eluga välja tulla, aga samas olete seal kohapeal kindlasti ka liikuv sihtmärk, keda oleks kasulik röövida.

Mikk Rand, Kinobussi eestvedaja, Laimjala vallas elav reisihuviline:

Inimene peab liikuma. Põhjused reisimiseks on erinevad. Minna kohtadesse, kus pommid plahvatavad ja autod inimeste hulka sõidavad, on nende inimeste jaoks, kes selliste teemadega tegelevad, täiesti tavapärane. Näiteks töö määrab, kas on vaja juhtunut kajastada, olukorda edaspidiseks analüüsida, lihtsalt appi minna… Kartus kui selline on tähtis ellujäämisinstinkti tugevdamiseks.

On üks selline ütlus: “Noor mees jookseb kiiresti, aga vana mees teab, kuhu minna”, kuid ega’s siin ainult noorusega tegemist pole, seega “noor” = “kõva” ja “vana” = “tark” ja “mees” = “inimene”… ning see käib kõigi kohta.

Isiklikult – filmitegemisega seoses – on teed mind viinud küllaltki lähedale õhtumaises mõttes “ohtlikule alale”, aga alati on tegemist olnud planeeritud sõitudega, kohalike kontaktidega ja mõistliku käitumisega.

Ses mõttes ei peagi ehk alati olema isiklikku kohalikku inimest juhiks, kui oskad kasutada internetitäit eelteadmisi. Väike eeltöö kohaliku elu-olu osas ei tee kunagi paha, lisaks on ka tükiti huvitavam, kui algteadmised kohast, inimestest, kommetest olemas.

Muidugi on tore nipernaadilik ringijalutamine, kus hommikul ei tea, kus õhtul pea asemele paned, aga see on kulgemine, mitte liialdatud kartuseta adrenaliini tagaajamine.

Seega – kindlasti ei jookse ma ise ega õhuta teisi niisama puht uudishimust jooksma ärevuskolletesse või terrorirünnaku toimumispaikadesse. Statistikat pole, kuid sisekaemus ütleb, et siis on jama kerge tulema.

Külli Turja, Turja Tour OÜ juhatuse liige, reisijuht:

Mina küll ei ole aru saanud, et saarlased vähem reisiksid, meie reisidel on grupid ilusti täis. Mina pole kohanud inimest, kes ütleks, et meie ikka ei julge tulla, et äkki pannakse kuskile pomm või juhitakse veok rahva sekka. Samas käime meie oma gruppidega väga vähe suurtes linnades ja massiüritustel, rohkem oleme looduses.

Leian, et suurte linnade puhul isegi ei ole need inimeste kartused liialdatud, väiksemates kohtades tasub aga käia küll – arvan, et seal ei ole mingit ohtu.

Print Friendly, PDF & Email