Viikingite aeg sai kõvade kaante vahele (10)

Arheoloog Marika Mägi sulest on ilmunud teos “Viikingiaegne Eesti. Maa, asjad ja inimesed ajastu risttuules”.

Ligi 450-leheküljeline raamat ei pajata ainult sõdalastest ja kaupmeestest, vaid püüab näidata tollast elu erinevate inimeste seisukohast. Nii on juttu näiteks viikingiaegsetest hoonetest, eluviisist ja riietusest. Raamatust selgub, et vähemalt Eesti saared ja rannikualad olid viikingiajal osa ühisest Põhjalast. Samalaadsed olid relvad, ehted, ornamendid, rõivad, küllap ka kombed, tavad ja ühiskonnakorraldus, ehkki kõiki arvamusi ja oletusi viikingiaegse Skandinaavia kohta ei saa mõistagi automaatselt Eestile üle kanda.

Saarte Häälele ütles Marika Mägi, et on raamatus kasutanud kerget ja kirjanduslikku stiili. Nii peaks teos olema hõlpsasti loetav kõigile eesti keelt valdavatele ajaloohuvilistele. Samas on “Viikingiaegne Eesti” varustatud viidetega, mis on omane pigem akadeemilisele teaduskirjandusele.

Mägi toonitas, et on rõhku pannud muu hulgas periodiseerimise selgitamisele. Nimelt on Eestis suhteliselt levinud arvamus, et viikingiaeg algas siin justkui hiljem, alles 11. sajandil. See tuleneb asjaolust, et 11. sajandist pärineb oluliselt rohkem arheoloogilisi leide kui 9. ja 10. sajandist. Mägi sõnul on aga tegemist eksiarvamusega ja Eestiski jääb viikingiaeg samasse perioodi muu Euroopaga.

Samuti lükkab Mägi teos ümber seisukohad, mille järgi käis põhiline kaubatee toona Peipsi kaudu ja mis seega pisendasid Saaremaa ja Lääne-Eesti olulisust antud ajajärgul. Niisugused seisukohad ei põhine Mägi sõnul millelgi ja tegemist on pigem soovmõtlemisega. “Saaremaa roll on toonasel perioodil väga silmatorkav,” kinnitas ta.

Print Friendly, PDF & Email