Suure Kivi lood ja Laimjala Valss (1)

“Tõmme kivide poole on olnud pisikesest peale. Kui olin hästi väike, siis arvasin, et kivid kasvavad. Et võib istutada maha pisikese kivi ja see kasvab kunagi suureks. Tegin isegi proovi. Tõin oma Saaremaa koduõue mõne väikese kivi ja panin mulda, et siis ükskord oleks õues vähemalt üks suur kivi.”

SUURE KIVI LOOD: Anna-Liisa Õispuu ja Indrek Mägi astusid publiku ette näitlejatena (kaheksajalad). Katkendi Henno Käo loomingust oli lavale seadnud Laimjala raamatukogu juhataja Maive Sepp.
2x IRINA MÄGI

Nõnda on kirjutanud lastekirjanik, raamatute illustraator, kunstnik, luuletaja, laulusõnade autor, laulja ja ansambli Peoleo asutajaliige Henno Käo oma tõmbest kivide poole.

Tähistamaks Laimjala vallas Lahekülas sündinud andeka loomeinimese 75. sünniaastapäeva, kutsusid korraldajad huvilisi Henno Käo lapsepõlve mängumaadele Suure Kivi juurde. Seesama kivimürakas oli Henno Käo esimese raamatu peategelane. Hiljaaegu ilmus raamatu “Suure Kivi lood” kordustrükk.

Maagiline paik, mis inspireeris

Maalilist metsarada mööda astusid inimesed pühapäeva pärastlõunal saladuslikku paika, mis inspireerinud sõnaosavat kirjameest. Henno Käo lapsepõlvesõber, ettevõtja Rein Kirst oli toonud kohale nimelise pingi, kuhu paluti istuma kirjaniku lesk Maie Käo ning kirjamehe õed Anette Kuulbusch ja Salme Kitt.

Laimjala rahvamaja juhataja Inga Rand tutvustas esinejaid ja andis teada, miks just see paik sobib Henno Käo loomingu tutvustamiseks kõige paremini. Mikk Rand luges Henno Käo tekste, Männiste pereansambel esitas päevakohaseid laule, Laimjala taidlejad etendasid laval, õigemini küll pisikesel metsalagendikul katkendeid kirjaniku loomingust.

PÄEVAJUTUD: Henno Käo lesel Maie Käol (vasakul) ja Laimjala valsi korraldajal Kaja Sepal on kordaläinud päeva üle hea meel.

Pärast kauakestnud aplausi esinejaile ütles Henno Käo Viljandis elav õde Salme Kitt, et temal on Laimjala rahva ettevõtmisest väga hea meel. “Mul oli väga hea vend. Ta oli eriline laps. Juba viieaastaselt luges ta raamatuid ja joonistas hästi. Hea, et ta läks kunstikooli ja pani oma võimed proovile kirjanikuna ja lauljana-pillimehena. Me oleme uhked tema üle,” hindas oma venda Salme Kitt.

Tallinnast kodumaile tulnud Anette Kuulbuschi sõnul oli kõik nii südamlikult ja hästi tehtud. “Me oleme muusika sees üles kasvanud. Ema laulis kooris, oli seal esilaulja. Heameel on sellest, et vend valis loomingulise tee. Ta luges oma tekste enne trükki minekut mulle ette. Henno oli sõnaosav. Oi kui palju on tal neid laulusõnu, mis viisistatud. Neid laule esitas ansambel Peoleo, praegu kuuleme neid Kukerpillide esituses,” rääkis kuus aastakümmet Tallinnas elanud Kuulbusch.

Laimjala Valss Kingli mõisapargis

Kolm aastat tagasi Laimjala loodussõprade seltsi initsiatiivil esimest korda korraldatud vabaõhukontsert, mis esimestel aastatel oli pühendatud poetess Debora Vaarandi mälestusele ja leidis aset Laimjala mõisapargis, toimus nüüd Henno Käo sünnikodu lähistel Kingli mõisapargis. Laval astusid üles ansamblid Apelsin ja Kukerpillid, Ivo Linna, kunagi Peoleos kaasa teinud Lauri Nebel ja Heino Mäelt ning Männiste pereansambel.

Vanad head tuttavad lood meelitasid rohkearvuliselt publikult välja vägeva aplausi. Kohapeal sai tutvuda ka väikese näitusega. Stendidel olid väljas Henno Käo karikatuurid ja akvarellid.

Laimjala Valsi üks korraldajaist Eha Ennemuist seisis raamatuleti taga, soovitades Henno Käo kordustrükina ilmunud lasteraamatuid.

Lauri Nebel võrdles kunagist bändikaaslast John Lennoniga ansamblist The Beatles. “Mul on ärev tunne siin olla. Meenub, kuidas ma kunagi Henno talus oma heledaid pükse pesin. Nüüd viin ma läbi oksjonit. Laual on mu sõbra isiklikke asju ja mõned akvarellid,” rääkis Nebel.

Oksjon läks hästi – kes ostis endale kuulsa omakandimehe pintsli, kes rahakoti, kes salli, kes midagi muud. “Kõik läks kenasti korda. Rahvast oli üllatavalt palju. Meeldiv päev oli,” hindas Rein Kirst, kes ettevõtjana on toetanud ka Debora Vaarandile mälestuskuju püstitamist.

Print Friendly, PDF & Email