Haigla teeb uue aparaadiga kaheksasada uuringut kuus

Kuressaare haigla uue ultraheliaparaadiga saab detailselt uurida inimkehas toimuvat, näiteks vereliblede voolusuunda ja liikumise kiirust veresoones.

MIDA APARAAT NÄITAB? “Karpaalkanaliga paistab kõik korras olevat,” teatab dr Toomas Tuuling Jaen Teärile, kelle kätt ta uue ultraheliaparaadiga uurib. Taamal vana aparaat.
Maanus Masing

“Need värvilised nooled näitavad, kuidas verelibled soones täpselt liiguvad,” näitas haigla ambulatoorse ravi ja diagnostikakliiniku ülemarst Toomas Tuuling pilti uue, sel kevadel soetatud aparaadi ekraanil. “Mida punasemad jooned, seda kiiremad, mida rohelisemad, seda aeglasemad.”

Tohtri sõnul võimaldab uus seade väga täpselt näha ja hinnata, kus on veresoones naastud ja võimalikud kitsenemised. “See on täiesti uus ja laialdaselt kasutusel olevast värvidopplerist oluliselt täpsem informatiivsem uuringumeetod,” märkis dr Tuuling.

“Kuigi ultraheliaparaatide tööpõhimõte on jäänud läbi aastate ikka samaks, saab selle uue masinaga uurida kõike, mida ultraheli üldse võimaldab,” kinnitas Tuuling. “Eks see tee sama asju nagu meie vana masin, aga palju kordi paremini, detailsemalt, kiiremini ja täpsemalt. Pilt sellel kuvaril on ikka hoopis midagi muud kui vanal aparaadil.”

Nii oli ekraanil selgesti näha patsiendi käe karpaalkanali kahemillimeetrise läbimõõduga närv ja närvikiudki eristatavad.

Masin on ühendatud arvutivõrguga ja uuringupildid salvestab masin pildipanka. “See aparaat leiab meil ikka tohutu palju kasutust,” kinnitas dr Tuuling, lisades, et haigla tohtrid teevad seadmega kuus ligi 800 uuringut.

Kõige tavalisemad on kõhu-, kilpnäärme- ja liigeste uuringud. Samuti tehakse haiglas uue aparaadi abil südame- ja veresoonte uuringuid. Iga uuringu jaoks on olemas oma andurid.

“Kuna ühest ultraheliaparaadist oleks haigla jaoks vähe, on günekoloogiaosakonnal kasutada oma masin,” märkis Tuuling.

Tänavu kevadeni kasutusel olnud vana ultraheliaparaat soetati üheksa aasta eest, 2008. aastal. “See on küll töökorras, kuid on uuega võrreldes siiski juba nn üle-eelmisest põlvkonnast,” sõnas Tuuling, lisades, et aparaatide põlvkond vahetub ligi viie aasta järel.

Vana aparaati “pensionile” siiski ei saadeta, vaid kasutatakse edaspidi selliste uuringute tegemiseks, mis nii suurt täpsust ei nõua.

SA Kuressaare Haigla juhatuse liikme Märt Kõlli andmeil on uus seade, firma Mindray toodetud mudel Resona 7, esimene Eestis. Aparaadi hind koos käibemaksuga oli 80 000 eurot, Kuressaare Haigla SA soetas seadme omavahenditest.

Veel tänavu plaanib haigla liisinguga osta uue kompuutertomograafi. “Praegune on juba kümme aastat vana ja kipub lagunema,” põhjendas Kõlli.

Print Friendly, PDF & Email