Lähedase dementsus lööb senise elu uppi (1)

Kai Albert

“On väärarusaam, et vananemisega kaasnebki dementsus,” kirjutab Kai Albert, MTÜ Elu Dementsusega Saaremaa tugigrupi kontaktisik. “Siinkohal tuleb rõhutada, et vananemine on loomulik protsess, kuid dementsus ei ole vananemisega kaasnev paratamatus, vaid haigus.”

Paratamatult vananeme me kõik ning koos kehaga väsib ka vaim. Vanadusega kaasnevad muutused on elu loomulik protsess, tulevad kortsud, liigesed jäävad kangemaks ja mälu veab vahel alt.

Me kõik kipume unustama oma PIN-koode, salasõnu või kuhu me viimati panime oma võtmed. See on loomulik unustamine, mis kaasneb kiire elutempo ja stressiga. Tavapäraselt tuleme me unustamisega toime, kuna leiame mooduse, kuidas kadunud andmed mälus taastada. Ohukohaks on aga see, kui mäluhäired hakkavad segama igapäevast elu, kui inimene jääb kinni oma kaotatud asjade otsingutesse.

On väär öelda, et vananemisega kaasnebki dementsus. Siinkohal tuleb rõhutada, et vananemine on loomulik protsess, kuid dementsus ei ole vananemisega kaasnev paratamatus, vaid haigus.

Aladiagnoositud haigus

Dementsus on sündroom, mida iseloomustab peamiselt intellektuaalsete võimete taand­areng – häired mälus ja mõtlemises. Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) andmetel on maailmas 47 miljonit dementsusega inimest (ligikaudu 5% vanemaealisest elanikkonnast), 2030. aastaks tõuseb haigestunute arv 75 miljonile ja 2050. aastaks 132 miljonile.

Võttes aluseks WHO andmed, et ligi 5% vanemaealisest elanikkonnast on dementsusega inimesed, peaks Eestis olema hinnanguliselt ca 15 000–17 000 dementsussündroomiga inimest, kuid riiklik statistika seda eraldi ei kajasta.

Kogu maailmas, nii ka Eestis, on dementsus aladiagnoositud või kui diagnoos on pandud, siis on see tehtud haiguse lõpustaadiumides.

Arusaam dementsusest kui haigusest on ikka veel kinni stampides, mistõttu kannatab õigeaegne diagnoosimine ja hooldus. Kuna meie ühiskond vananeb, saab dementsus peamiseks põhjuseks, miks eakate hulgas suureneb puudega isikute ja kõrvalist abi vajavate inimeste arv.

Dementsust põhjustavad erinevad haigused, millest kõige levinumad on Alzheimeri tõbi (60% kõigist dementsusesse haigestumistest) ja vaskulaarne dementsus (22%).

Kuidas dementsust lähedasel ära tunda? Eelkõige halveneb dementsuse alguses lähimälu. Inimene mäletab küll selgelt, mis toimus kaugemas minevikus, kuid ei suuda meenutada hiljutisi sündmusi, nt mis toimus sama päeva hommikul või isegi hetk tagasi. Unustatakse tuttavate inimeste nimed ja telefoninumbrid, ei mäletata öeldut ja korratakse end seetõttu pidevalt. Unustatakse, kuhu on asjad pandud, ja süüdistatakse teisi varguses jms.

Inimene ei leia vesteldes sobivaid sõnu ega suuda end teistele mõistetavaks teha, samuti ei pruugi ta aru saada keerulisemast kõnest ega jälgida pikemat vestlust. Ta elab üha rohkem minevikus, mis muudab suhtlemise keeruliseks, sellega tuleks lähedastel kindlasti arvestada.

Dementsusega inimene elab oma sisemaailmas, temaga suhtlemiseks tulekski minna tema maailma, minevikku. Iga inimene on oma elulooga, mis on aidanud kaasa tema kujunemisel, seega on hoolduse seisukohalt oluline teada, mis on mänginud inimese elus positiivset rolli (töö, pere, harrastused jm) ja vestlustes seda talle meenutada.

Haiguse süvenedes abivajadus suureneb, kuna väheneb inimese otsustusvõime ja püsivus, sellega koos kaovad oskused riietuda, pesta, toitu valmistada ja süüa, sisseoste teha ja arveid maksta. Oluline on meeles pidada, et iga inimene on unikaalne ja seetõttu mõjutab ka haigus iga inimest erinevalt. Kõik sümptomid ei pruugi kõigil avalduda ja võimete langus on erinev.

Kui tekib dementsussündroomi kahtlus, tuleks pöörduda perearsti poole, kes teeb vajalikud testid ja vajadusel suunab psühhiaatri või neuroloogi juurde täiendavatele uuringutele ja konsultatsioonile.

Tugigrupp aitab

Kuigi dementsust ei ole enamasti võimalik välja ravida, saab siiski palju ära teha dementsusega inimeste, aga ka nende perede ja hooldajate toetuseks ning nende elukvaliteedi säilitamiseks. Kui lähedasel pereliikmel avalduvad dementsuse sümptomid, lööb see uppi kogu senise elu. Päevakorrale kerkivad küsimused, kuidas tulla toime hooldusega ja suhtlemisega, ent aktuaalseks muutub ka juriidiline pool, mis puudutab testamenti ja eestkostet.

Olukord, kus ollakse dementsusega lähedase hooldaja, on keeruline ja vastutusrikas. Erinevate uuringute tulemustest selgub, et omastehooldajad vajavad senisest enam nõustamist, psühho­emotsionaalset toetust ja koolitusi dementsussündroomist, hooldusabivahendite kasutamisest, hooldusvõtetest jne.

Möödunud aastal loodi MTÜ Elu Dementsusega selleks, et aidata dementsussündroomiga inimestel ja nende lähedastel leida paremaid lahendusi uute olukordadega toimetulekuks. Tänavu on moodustatud tugigrupid Tallinnas, Tartus ja Saaremaal. Need koondavad dementsussündroomiga pereliikmete lähedasi ja hooldajaid, et olla üksteisele toeks, jagada erinevaid hooldusvõtteid, saada nõu eriala spetsialistidelt ja selle baasil arendada vajalikke teenuseid.

Siinkohal kutsungi üles dementsete lähedasi ja nende hooldajaid liituma meie tugigrupiga, kuna koos on kergem seista vastu raskustele ja muuta oma lähedase elu inimväärsemaks.
Minu kui kontaktisikuga Saaremaal saab ühendust võtta, helistades telefoninumbril 53 327 274 või kirjutades meiliaadressil kai@pihtlavv.ee.

Print Friendly, PDF & Email