Töötada või elada vanemate kulul? (5)

Sandra Aulik

Kui paljud gümnasistidest töötavad, mida rahaga peale hakkavad ning kas raha teenimine mõjutab noorte õppeedukust? Neile küsimustele otsis ja leidis vastuseid Saaremaa ühisgümnaasiumi lõpetaja Sandra Aulik.

Tänapäeval on õpilaste, eriti just gümnasistide seas populaarne olla piisavalt iseseisev ja mitte enam vanematest sõltuda. Paljud noored käivad tööl, teenivad ise raha ja mõnedki nendest elavad omaette.

Ma ise pean töötamist väga tähtsaks. Olen kooli kõrvalt kaks aastat töötanud Kuressaare Linnateatris. Tõsi, koormus ei ole väga suur: kaks-kolm korda nädalas õhtuti paar tundi.

Käin tööl selleks, et olla oma rahalise olukorra peremees. Samuti ei soovi ma olla koormaks vanematele, tunneksin ennast taskuraha küsimise ja saamise tõttu väga tüütuna. Pealegi – kuna olen juba piisavalt vana, on endale taskuraha teenimine minu jaoks iseenesest mõistetav. Palgast mulle jätkub, tulen hästi toime.

Muidugi on minu jaoks oluline ka töökogemus – juba paari kuu pärast kavatsen astuda pealinnas kõrgkooli, see aga tähendaks nagunii õpingute kõrvalt tööl käimist.

Kuidas aga mu kaasõpilased raha saavad ja kas nemadki käivad juba tööl? Just selle, SÜG-i gümnasistide rahalise toimetuleku, valisin ka oma uurimistöö teemaks.

Ligi pooled käivad tööl

Soovisin teada, milline on tänavu 10., 11. ja 12. klassi lõpetanud õpilaste rahaline toimetulek. Otsisin vastuseid ka küsimustele, kui tähtsaks peavad noored rahalist iseseisvust koolis käimise kõrvalt; miks käivad gümnaasiumiõpilased tööl; kui suur peaks olema palk/taskuraha ning millele kulutatakse raha kõige enam.

Ankeetküsitluse tulemustest selgus, et 138 vastanust käib õpingute kõrvalt tööl 62 noort ja 76 seda ei tee – seega on ligi pool ehk 45% noortest töölkäijad, nagu olingi eeldanud. Neist töölkäijaist 50 noort saavad lisaks omateenitud palgale vanematelt taskuraha.

Miks gümnasistid tööl käivad? Kõige sagedamini vastati, et taskurahast ei piisa ja tahetakse olla ise oma raha peremees, vanematelt ei julgeta enam küsida ning kui tahetakse midagi tõesti kallist osta, siis peab selleks ise raha teenima ja vaeva nägema.

Muidugi tõid noored ka välja, et mida vanemaks nad saavad, seda rohkem on neil kulutusi ja vanemad ei jaksa neid enam kinni maksta. Kui õpilane on maalt linna kooli tulnud ja elab oma korteris, on vaja raha enda ülalpidamiseks.

Paljud ütlesid, et käivad tööl kogemuste saamiseks – kuna peagi, pärast gümnaasiumi lõpetamist tuleb aeg kodust välja kolida ning teise linna elama ja õppima minna, on töökogemused ja iseseisvuse harjutamine suur pluss.

Oli siiski ka vastuseid, et gümnaasiumi kõrvalt raha teenimine ei ole sugugi oluline ja kui elad vanematega, siis ollakse veel vanemate vastutusel ja nemad ka maksavad lapse eest.

Kui suur peaks olema gümnasisti palk ja/või taskuraha? Enamasti leidsid õpilased, et piisama peaks 100–200 eurost kuus, miinimumpalka sooviksid kuus aga kõik gümnasistid.

Vastustest selgus ka, et taskuraha peaks olema täpselt nii palju, kui vanemate rahakott lubab. Kui aga mingit kindlat summat ei ole, oleks mõistlik kokku leppida ja määrata iga kuu jaoks kindel summa.

Muidugi oli ka arvamusi, et kui õpilane käib tööl, peaks ta taskuraha saama vähem, et palk ja taskuraha olgu omavahel tasakaalus.

Kulutavad söögile ja riietele

Mille peale noored kõige enam raha kulutavad? 90% vastanuist kulutab oma raha söögile, ent palju kulutatakse ka riietele, meigitarvetele ja tarbekaupadele. Osa noori vastas, et nemad oma raha üldse ei kuluta, vaid hoiavad seda millegi jaoks.

11. klasside vastustes toodi tihti ka välja, et raha kulub koolile ehk siis SÜG-i kabaree-etenduse korraldamisele. Rõhutati ka, et palju raha kulub letitoidule. Abituriendid jällegi kirjutasid, et raha kulub ka bensiini ostmiseks.

Noored kulutavad raha veel pidude, meelelahutuse, kino ja kontsertide, kingituste, hobide ja alkoholi peale, trennidele ja jõusaali külastamiseks, samuti iluteenustele.

Paljudel gümnasistidel kulub raha üürile ja enda ülalpidamisele ning transpordile. Olgu siinkohal öeldud, et ligi pool vastanuist elab kodus vanematega, 22 õpilast elab ühiselamus ja 48 noort oma korteris üksi või kaaslasega.

Kui iseseisev peaks gümnasist rahaliselt olema? Kümnendike seas oli valdav seisukoht, et vanemate toetus on selles eas noortele äärmiselt oluline ja gümnaasiumi algul peaks see olema enesestmõistetav.

Abituriendid seevastu peavad iseseisvust ülimalt tähtsaks ja leiavad, et 12. klassi noorel peaks juba olema vastutustunne. Ja kuna pärast kooli lõpetamist peab iseseisvalt hakkama saama, siis tuleks aegsasti harjutama hakata.

Kaheteistkümnendikud usuvad, et tööl peaks käima juba praegu ja rahaline iseseisvus peaks olema nii suur, et oma eluga ise toime tulla. Oldi ka arvamusel, et koolis käies ei ole raha nii tähtis, ent suviti peaks noortel lausa kohustus olema endale töökoht leida.

Kas tööl käimine takistab edukalt õppimist? Ligi 38% õpilastest usub, et takistab, ja ligi 62% leiab, et kooli kõrvalt töötamine ei mõjuta koduste ülesannete tegemist ega koolitöödeks õppimist. Üldiselt arvati, et õppeedukust mõjutab töötamise koormuse suurus. Kui õpilane peaks iga päev täiskohaga tööl käima, ei suudaks ta koolis teistega sammu pidada. Lihtsama töö tegemine ei pruugi aga õppe­edukust mõjutada.

Mida öelda kokkuvõtteks? Vastuseid analüüsides leidsin, et gümnasistide arusaam rahast ja sellega ümberkäimisest on nende vanuse kohta piisavalt hea. Noored mõistavad, et raha ei tule kergelt ja selle teenimiseks peab vaeva nägema.

Oma uurimistööd koostades tõdesin ka, et raha ei ole tänapäeva noorte jaoks siiski kõige tähtsam väärtus, vaid elus on oluline koguda tarkust ja oskusi, mille abil on kergem luua uusi ja paremaid väärtusi iseenda ja ühiskonna jaoks.

Print Friendly, PDF & Email