Suvesaarlasest raamatukogulane

HEA ÖÖ­LUGEMINE:
“Punane Mata Hari” on Tõnu Vare soovitusel hea lugemine näiteks enne und.
Foto: MAANUS MASING

Mind võib nimetada lugemis- ja raamatuhulluks. Ei mäletagi, kui vanalt ma lugema hakkasin, see käis iseõppimise vormis.

Üle meie hoovi oli kohe lasteraamatukogu, kus pealt kümnesena olin sage “klient”, nagu praegu öeldakse. Muudkui laenutasin ja paari päeva pärast viisin raamatu tagasi. Kodus meil raamatuid ei olnud, ema oli täitevkomitees masinakirjutaja, teadagi mis palgaga. Lapsi oli peres kaks. Niisiis jäi näljakustutamiseks vaid raamatukogu.

Kodunt mäletan raamatut “Kullimaja Marta”, mille oli emale kinkinud sünnipäevaks tema õde. Kusjuures ema nimi oli ka Marta.

Teismelisena tundus see raamat kole igav. Nüüd lugesin uuesti ja oli hoopis teine tera. Kuna tõin võetud raamatud kiiresti tagasi, siis hakkas laenutajatädi kaude uurima, millest raamat rääkis. Peagi polnud kontrollimiseks vajadust, sest olin raamatuid lihtsalt neelanud.

Naabripoiss Peeter ütles mulle ühise peldiku kõrval juteldes, et minust saab kirjanik. Ei saanud, kuigi sõrmed olid peened ja väikesed.

Olime siis alla kümne vanad. Ennustus täide ei läinud, minust ei saanud kirjanikku, sai hoopis kirjatsura – ajakirjanik pooleks sajandiks!

Tõnu Vare

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest

Print Friendly, PDF & Email