Pildistaks pikka sirget teed ehk Howdy, Mother of Roads!*

MAA ALL: Liivakivist Antiloobikanjonisse võib minna üksnes giidi juhendamisel, sest kanjonit võivad iga hetk tabada ootamatud tulvaveed. Pilet sinna on kopsakas – 65 dollarit, aga kogetu on igat senti väärt. Priit ja Piret õppisid seal giidilt, kuidas telefoniga püstist panoraami teha. Nipihoiatus! Foto: ERAKOGU

Nädalajagu päevi, kolm ajavööndit, 14 läbikimatud osariiki ja otsatu avastamisrõõm. Lugu sellest, kuidas kaks nasvakat, projekteerija ja teede-ehitaja Piret ja Priit Kuldsaar automatkasid läbi Ameerika. Saarlastele omase kangekaelsusega risti vastupidises suunas.

Et kõik ausalt ära rääkida, siis – Route 66 on väga lihtsalt öelduna Chicago ja Los Angelese vaheline maantee. Algab ta Chicagost ja millegipärast on mõeldud, et just lõpp-punkt asub Los Angeleses. Kuigi teed saab kasutada mõlemat pidi ja just lõpust alguse poole liikusime ka meie. Päris lõppu me ei läinud, St Louisis pöörasime alla Florida poole.

4500 km sai 7350 km

Paar korda oleme USA-s varemgi käinud. Kuna Route 66 on aga Mother of Roads ehk eesti keeli Maanteede Ema, alustala, siis kuna mina (Priit – toim) ehitan teid, tekkis mõte, et sõidaks selle “alustala” ka läbi. Natuke utoopiline see tundus, aga hakkasime asja ajama ning nii ta teoks saigi.

Plaani proovisime paika panna nii palju kui võimalik nõnda, et läbi saaks sõita maantee ajaloolise osa, vana ja eheda Ameerika maantee. Lisaks käia vaatamisväärsuste juures, mis teele jäävad – Las Vegas, Suur Kanjon, Monument Valley ja nipet-näpet muid kohti. Kui kõik need tunduvad kaardil sups siia ja sups sinna, siis tegelikkuses tähendab see sajamiiliseid vahemaid.

Piret ja Priit Kuldsaar

Loe edasi laupäevasest Saarte Häälest


*Tervist, Maanteede Ema! Howdy on ameerikapärane lühend tervitusest How do you do ehk kuidas läheb. Maanteede Emaks kutsutakse legendaarset kiirteed USA idarannikult läände, Ameerika peatänavat, lühidalt Route 66.

Print Friendly, PDF & Email