Noored tohtrid saarele? (2)


Tohtrite põud valitseb Saare maakonnas nii esmatasandi kui ka eriarstiabis. Saarte Hääl küsis tulevastelt arstidelt, mis tingimustel oleksid nad nõus Saaremaal arstina tööle asuma ja kas nad on Saaremaal töötamisele tõsisemalt mõelnud.

Helina Eist, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna saarlasest üliõpilane:

Küsimus, mis tingimustel oleksid tulevased arstid nõus Saaremaale tööle tulema, on tõenäoliselt aktuaalne iga eriala osas siin Saaremaal. Väga keeruline on aga välja mõelda konkreetseid tingimusi, mille põhjal ilma mõtlemata vastata jaatavalt tööpakkumisele ükskõik mis piirkonnas.

Toetavad aspektid sellise otsuse tegemisel on kindlasti tugivõrgustiku olemasolu / lähedus töökohale, motiveeriv töötasu, võimalus eneseteostuseks ja jätkuvaks arenguks. Omavalitsuse toetusest, näiteks elukoha otsimisel, oleks esialgu kindlasti abi, eriti nendele, kes tegelikult Saaremaalt pärit ei ole.

Praegu on mul käsil üldarsti õpingud – lõpetatud on 5. aasta ja käsil on VI kursuse praktika, mis vältab ühtekokku üheksa kuud –, millele järgneb viie aasta pikkune residentuur. Seega on praegu väga raske öelda, mis pärast neid aastaid saab. Mõtteid kodusaarele naasta on mul ikka olnud, eriti nähes praktikal olles, kui tore kollektiiv on siin Kuressaare haiglas.

Kaarel Ernits, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna saarlasest üliõpilane:

Kuna olen alles esimese aasta tudeng, nii et täitsa roheline alles, mul pikaajalisi plaane veel ei ole. Ma ei oska ka välja tuua konkreetseid tingimusi, mis paneksid arsti rohkem Kuressaare poole vaatama. Olen kuulnud, et praktikale minnes himustatakse väikehaiglaid, kuna seal saab rohkem ise teha, töö ja kogemus on mitmekülgsem. Loogiline on ka, et arstid jäävad nendesse haiglatesse, kus on mingi osa residentuurist läbitud.

Kuidas kohalik omavalitsus aidata saaks – arvan, et omavalitsuse ülesanne on pigem kindlustada haiglale võimalikult nüüdisaegsed vahendid ja töökeskkond. Mina isiklikult tahaksin väga tulevikus Kuressaares töötada, kas või poole kohaga, aga see sõltub paljuski erialast.

Oliver Laidroo, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna üliõpilane:

Noore arstitudengina, kes soovib saada palju kogemusi igalt poolt, ei tuleks pikaajaline Saaremaal töötamine minu jaoks eriti kõne all. Praegu peab ennast igal pool võimalikult palju täiendama, nii välismaal kui ka erinevates linnades. Arvestades seda, et pärast kuuendat kursust peaks astuma ka residentuuri, siis isegi suure soovi korral ei tooks mu elutee mind Saaremaale lähema 3–5 aasta jooksul.

Omavalitsus saaks noori arste kindlasti aidata, aga arvan, et kui on kindel plaan siia elama asuda, siis omavalitsuse abi ei mängiks väga suurt rolli. Võib-olla ainult alguses, kuni arst leiaks ise endale sobiva elukoha.

Praegu kavatsen Saaremaal elada-töötada viis kuud (Laidroo on praktikal Kuressaare haigla intensiivraviosakonnas – toim). Praegu olen arstiteaduse kuuenda aasta kursusel.

Tulevikuplaanid viivad mind residentuuri ja ka välismaale. Kuid ma ei välista Saaremaale kolimist tulevikus.

 Maris Tustit, Tartu ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna saarlasest arst-resident:

Mul on praegu käsil peremeditsiini residentuuri II aasta, seega on residentuuri lõpetamiseni jäänud veel üks aasta. Kuna olen ise Saaremaalt pärit, siis eks ikka olen mõelnud ka siia tagasitulekule. Praegu kindlaid plaane veel paigas ei ole. Saaremaal meeldib mulle väga! Ka praegu teen residentuuri raames peremeditsiini tsüklit Kuressaare perearstikeskuse toredas kollektiivis.

Kui mõelda päriselt Saaremaale perearstiks tuleku ja päris oma nimistuga tööle hakkamise peale, siis kindlasti tahaksin enne seda veel mujal kogemusi omandada – nii erinevates perearstikeskustes abi- või asendusarstina kui ka mujal. Näiteks praegu töötan lisaks residentuurile Tartu kiirabis, mis annab väga kasuliku erakorraliste situatsioonide käsitlemise kogemuse. Eks paistab, kuhu elu mind edaspidi viib või siis ka tagasi toob.


KOMMENTAAR

Märt Kõlli, SA Kuressaare Haigla juhatuse liige:

Juhul kui noor spetsialist tuleb tööle Kuressaare haiglasse, on suurim väljakutse iseseisev vastutus alates esimesest tööpäevast. Sõltuvalt erialast on vägagi tõenäoline, et ollakse Saaremaal ainuke oma eriala esindaja. Oma praeguste väärtustega püüdleme selle poole, et noori inimesi nende erialases arengus igati toetada, puudutagu see siis tehnoloogilisi võimalusi või paindlikku töögraafikut. Töötasu osas saame pakkuda siiski tavapärast keskmist. Kuid võimaluste ja soovide olemasolul toetame ravikindlustussüsteemi väliseid initsiatiive, mis võimaldab ka tulemuspõhist töötasustamist. Kui noored käivad mandrilt saarlaste tervise eest osalise ajaga hoolt kandmas, siis saame toetada transpordi ja ööbimisega. Aga mis põhiline – meil on toetav ja rõõmsameelne kollektiiv!

 

Madis Kallas, Kuressaare linnapea ja Saaremaa omavalitsuste liidu juht:

Kohaliku omavalitsuse juhina näen selgelt, kui oluline see arstide puuduse teema on. Kui vaadata Kuressaare kodanike rahulolu uuringut – seegi näitas selgelt teema olulisust meie inimeste jaoks. Seega tuleks sisuliselt arutada kõiki ideid eluaseme osas toetamisest kuni erinevate rahaliste toetusteni välja. Küsimus on siiski selles, mis motiveerib arste. Meie võime siin pakkuda igasuguseid lahendusi, aga kui need ei tööta, siis peab leidma uued vahendid. Kui võõrustasime sügisel noori arste Tartu ülikoolist, oli üks meie peamisi küsimusi samuti just see, et mis tooks neid Kuressaarde.

Ühte ja kõigi jaoks töötavat mudelit kindlasti ei ole, aga oluline on teemaga pidevalt tegeleda ja näidata, et me oleme siia arstide saamisest väga huvitatud. Lisaks saame pidevalt rõhutada meie tugevusi, erinevusi teistest piirkondadest. Suurte linnadega võrreldes näiteks turvalisus, lasteaiajärjekordade puudumine, rohelisus, rahulik liiklus jne.

Print Friendly, PDF & Email