Männil: Saaremaa on šaakalitest tulevikus üle ujutatud (6)

Keskkonnaagentuuri juhtivspetsialist Peep Männil ennustab, et Saaremaast võib tulevikus saada šaakalite üks lemmikpaiku Eestis.

“Ennustan, et Saaremaa on neist tulevikus üle ujutatud,” ütles Peep Männil hiljuti Maalehes ilmunud artiklis, kus märgiti, et Saaremaa tundub olevat šaakalitele ideaalne elupaik.

Teadlane pakkus, et šaakalite arvukus võib Saaremaal märgatava hüppe teha juba lähiaastatel, kuid nende võimalikku arvu ei osanud ta prognoosida.

Peep Männil rääkis Saarte Häälele, et kui vaadata šaakali praegust levikut, siis meeldivad talle rannaäärsed alad, kus on roostikku, kus on kadastikku ja kus kasvatatakse ka lambaid. “Saaremaal on sellised elupaiku päris palju,” lausus spetsialist. Ka räägib Saaremaa kasuks siinne pehmem ja šaa­kalile meelepärasem kliima võrreldes Mandri-Eestiga.

Ehkki šaakal on üllatavalt kiiresti Eesti saartele levinud ja ka Saaremaal on seda kiskjat juba täheldatud, ei osanud Männil öelda, kas siin võib olla ka šaakalipesakondi. 2016. aasta algul Sutu külas kütitud isend oli kutsikas, ent pole selge, kas ta oli mõne end Saaremaal sisseseadnud pesakonna kutsikas või oli ta ikkagi jõudnud saarele üle jää.

“Kui seal oli pesakond juba toona, siis võib nende arvukuse kasv olla üsna kiire,” pakkus loodusteadlane. Samas sõltub šaakali tulevik Saaremaal mingil määral ka hundi käekäigust, sest hundi elualal šaakal end kindlalt ei tunne.

Arvestades, et mitmel pool Eestis on šaakal jõudnud lambakasvatajatele juba hulga pahandust teha, leidub kindlasti neid, kes näeksid heameelega selle looma Eestist väljatõrjumist. “Mõistagi oleks võimalik šaakal kui liik Eestis hävitada, aga miks me peame ühe liigi hävitama,” arutles Männil. “Need ajad on minu meelest möödanik, kus inimene suhtus loodusesse nii, et kasutan seda, mis meeldib, ja mis ei meeldi, selle lõhun ära.”

Tänapäeval peetakse Männili sõnul ikkagi mõistlikuks loodust säilitada. Lahti võiks üritada saada vaid võõrliikidest, keda inimene ise on siia toonud, mitte aga nendest, kes on siia omal jõul saabunud. On järjest uusi linnuliike ja keegi ei mõtle Männili sõnul selle peale (kormoran ehk välja arvatud), kuidas neist vabaneda.

“Kui häirib, eks siis tuleb reguleerida, aga miks peaks nagu päriselt hävitama liigi,” sõnas Männil. “Klii­ma ja olud muutuvad. Ühed liigid tulevad ja teised liigid kaovad,” taandas ta küsimuse elu igikestvale arengule.

Print Friendly, PDF & Email