Vissivõistluste edukaim oli sel aastal Rauni POÜ (+GALERII)

PIDUPÄEV: Rauni POÜ juht Aive Kesküla ja loomakasvatusjuht Ats Raud koos parimaks holsteini vissiks kuulutatud Kiirega.
Foto: MAANUS MASING

Möödunud aastal Saarte Vissil mõneti üllatuslikult Eesti holsteini tõugu lehmade seas võidu võtnud Rauni POÜ pidas kullaproovile vastu, kui pälvis sel aastal oma lehmadega holsteinide arvestuses kaksikvõidu.

Eile Upal 23. korda peetud Saarte vissivõistlusel valis kohtunik Andres Leesmäe parimaks holsteini tõugu vissiks just Rauni POÜ lehma Kiire ja reservvissiks tunnistati sama ettevõtte lehm Tali. Kui Kiire oli eelnevalt saanud juba esikoha holsteini tõugu noorte lehmade arvestuses, siis Tali tunnistati parimaks holsteiniks täiskasvanute grupis. Viimati saadi kaksikvõit holsteini arvestuses 2009. aastal, kui sellega sai hakkama Kõljala POÜ, kes tegi siis puhta töö ka punase tõu arvestuses.

Nii holsteini kui ka punase tõu osas selgitati enne vissitiitli väljakuulutamist eraldi kolm paremat ka esmaspoeginute, noorte lehmade ja täiskasvanud lehmade grupis.

Eesti punase tõu arvestuses kaitses mullust esikohta Kärla PÜ, kelle täiskasvanute grupis parimaks tunnistatud Sireli sai ka vissitiitli. Reservvissi tiitli andis kohtunik Rein Halliku seekord Kõljala POÜ lehmale Kirme, kes oli parim punase tõu noorte lehmade arvestuses.

Eesti karja lehmade ilu hinnanud soomlane Kalle Saastamoinen andis vissitiitli Saare Maakari OÜ (Liia Sooäär) lehmale Ünna, kes oli mullusel vissivõistlusel kolmas. Teise koha sai TÜ Mereranna PÜ kasvandik Näu-Kari ja kolmanda koha lehm Alla pärineb samuti Liia Sooääre karjast.

Eelmise aasta võitja Putukas Jaan Kiideri karjast seekord auhinda ei saanud. Sõbraliku muige tõi pealtvaatajaile suunurka soomlasest kohtuniku keelevääratus, kes nimetas parimaks valitud Eesti tõugu lehma täielikuks lehmaks (loe: täiuslikuks lehmaks).

Parima lehmaesitleja tiitli sai kolmandat aastat järjest Kõljala POÜ Haeska farmi juhataja Rita Paiste.

Rauni ühistu juht Aive Kesküla ütles, et nende heale esinemisele aitab kaasa vabapidamislauda kasutuselevõtt mõni aasta tagasi, mis on parandanud loomade välimikku. Aastakümnete pikkuse aretustöö kõrval tõstis Kesküla esile ka ettevõtte noori spetsialiste, eriti loomakasvatusjuhi Ats Raua panust.

Kuigi Eesti tõuloomakasvatuse liidu president, emeriitprofessor Olev Saveli kutsus saarlasi üles osalema ka 2. septembril Tartumaal Ülenurmes peetaval Eesti vissivõistlusel, ei lähe siinsed loomakasvatajad sellega ilmselt kaasa.  23 aastat vissivõistluste korraldamisega seotud olnud Saaremaa veterinaarikeskuse juhataja Toivo Jürisson ütles Saarte Häälele, et tema kui veterinaararsti hinnangul põhjustab nii pikk teekond lehmadele väsimust ja liigset stressi. Ka Kõljala POÜ juht Tõnu Post leidis, et saarlaste osavõtt vabariiklikust vissivõistlusest on keeruline probleem, sest pikast sõidust väsinud ja stressis loom ei ole konkurentsivõimeline.  “Aastaid tagasi käisime seal ja etteotsa me seal ei saanud,” tõdes Post.

Print Friendly, PDF & Email