Seeniorgeoloogid on Kaali õlletehase rajamise vastu (10)

KRAATRITE FÄNN: Neiupõlvest peale Kaali kraatri juures toimetanud Reet Tiirmaa kirg on viinud teda ka maailma suurima, Arizona meteoriidikraatri juurde.
Foto: IRINA MÄGI

Seeniorgeoloogid Reet Tiirmaa ja Anto Raukas löövad häirekella arendaja plaani pärast rajada Kaali maastikukaitsealale õlletööstus.

 

“Olen vastu, et siia ehitatakse üleliigseid asju, mis rikuvad kraatrite ümbrust ja kaitseala,” ütles enam kui pool sajandit geoloogina Kaali kraatri juures tegutsenud Reet Tiirmaa, kes on Kaali meteoriidist mitu raamatut kirjutanud. “Inimesed tulevad siia kraatrit vaatama, mitte õlut jooma,” lisas ta.

Tiirmaa möönis, et 25. mail Saarte Hääles ilmunud artikkel “Alver Sagur saab Kaalis konkurendiks Janar Suusteri” viis teda täiesti endast välja. Leheloos rääkis ette­võtja Janar Suuster oma plaanist rajada Kaali maastikukaitsealale  restoran-pruulikoda, mille toodang küünib kuni 300 000 liitrini aastas.

Ehituseks sobimatu

Reet Tiirmaa selgitas, et peakraatri ümber on taevakivi kukkumisest tekkinud 250-meetrise diameetriga purustatud kivimivöönd, kus kogu aluspõhi on lõhutud ja mis on geoloogiliselt ehitamiseks sobimatu. “Ei ole võimalik ehitada sellist suurt asja lõhutud aluspõhjale,” sõnas Tiirmaa. Tema hinnangul on mõeldamatu, et kaitseala 4. ja 5. kraatrist vaid 20–50 meetri kaugusele plaanitav restoran-pruulikoda võiks ehitusloa saada. “Mitte mingil juhul, see on välistatud!”

Reet Tiirmaa sõnul on Kaali külastuskeskuse omanik Alver Sagur kõik turistide teenindamiseks vajaliku praeguseks valmis ehitanud. “Sagur on teinud keskuse normaalseks, vaadeldavaks,” märkis Tiirmaa. Kunagisest kinnikasvanud porilombist põõsaste sees on kujunenud nüüdisaegne keskus muuseumi, poe, söögikohaga ja korraliku viidamajandusega. Keegi ei pea kraatrit enam suvaliseks järveks, kuhu omal ajal tulid inimesed teadmatusest, käterätik õla peal, et sinna ujuma minna.

Geoloogiadoktor Anto Raukas ütles, et tema ei saa üldse aru, miks on kellelgi vaja kaitseala piiranguvööndise midagi püstitada, kui ümberringi on nii palju vaba maad. Ka Raukas on igasuguse ehitustegevuse vastu.

Keskkonnaameti pressiesindaja Sille Ader vahendas, et keskkonnaamet, suhelnud veelkord TA meteoriitikakomisjoniga, on jätkuvalt seisukohal, et Kaali maastikukaitsealale tootmishooneid ja muid suuremahulisi hooneid rajada ei saa, sest Kaali maastikukaitseala peamine kaitse-eesmärk on kaitsta meteoriidikraatreid ja neid ümbritsevat pärandkultuurmaastikku.

TA meteoriitikakomisjoni esimehe Jüri Plado sõnul on komisjoni liikmed seisukohal, et maastikukaitsealale ei sobi tootmishoone. Restorani osas komisjon seisukohta ei võtnud, jättes selle Plado väitel keskkonnaameti pädevusse.

Kolmas katse

Kuigi ettevõtja Janar Suusteri plaan rajada Kaali külasse tootmishoone leidis ajakirjanduses kajastamist esmakordselt alles kaks nädalat tagasi, on teema iseenesest juba mitu aastat vana.

Esimest korda pöördus Janar Suuster seoses Kaali plaanidega keskkonnaameti poole 2013. aasta märtsis, kui soovis teada, mis tingimused on kehtestatud Kaali maastikukaitsealal ehitustegevusele ja ehitatavale hoonele. Suuster teatas, et soovib osta Kaali maastikukaitsealal maad ja ehitada sinna ca 300 m2 suurune toiduainete tööstuse hoone. Keskkonnaamet vastas, et kaitseala valitsejana saab amet nõusoleku või nõusolekust keeldumise hoone ehitamise kohta anda alles konkreetse ehitusprojekti või detailplaneeringu alusel. “Eeldatavasti ei kahjusta hoone püstitamine Aida maaüksusele maastikukaitseala kaitseväärtusi, kuid toiduainetööstuse puhul tuleb hinnata kavandatava tegevuse mõju keskkonnale laiemas tähenduses,” märkis keskkonnaamet oma vastuses.

Teist korda olid Janar Suusteri plaanid keskkonnaameti laual 2015. aastal, kui arutati projekteerimistingimuste väljastamist Kaali maastikukaitsealal Taru katastriüksusele karastusjookide tehase rajamiseks. Keskkonnaamet leidis, et karastusjookide tehase ehitus hoonestamata põllumaale muudab tõenäoliselt oluliselt sealset maastikupilti ja ei haaku see­tõttu kaitseala eesmärkidega. Lisaks leidis TA meteoriitikakomisjon, et maastikukaitsealale tööstusmaastiku kujundamine on vastuvõetamatu. Uued ehitused ei ole teretulnud ka seetõttu, et maatükk asub paigas, kus ümberkaudu leidub hajutatud meteoriitset materjali, ja ala muutmine ehitusalaks välistaks selle edaspidise uurimise. Samuti kaasneb tööstustegevusega koormus piirkonna põhjaveevarudele, mis suure tõenäosusega peegeldub planeeritavast hoonest vaid 170 m kaugusel asuva Kaali peakraatri veerežiimis.


Janar Suuster: Kaalis on eriline vesi

Kaali maastikukaitsealale õlletehast ehitada sooviv Janar Suuster (pildil) ütles, et uue hoone ehitamine ei saa olla probleem keskkonnas, mis on hooneid juba niigi täis pikitud.

“Maastikukaitseala on täis erinevaid ehitisi, ka Alver Sagur on püsitanud piiranguvööndisse sama mahuga hooneid ja ei ole mingeid probleeme olnud,” sõnas Janar Suuster, viidates Kaali külastuskeskusele ja trahterile. Suusteri sõnul ei meeldiks ka talle, kui keegi sooviks ehitada midagi kraatri serva peale, aga õlletööstuseks kavandatud ala on juba niigi täielik tööstusmaastik, kus asuvad kuivati, traktorigaraažid jne.

Pealegi hakkas Suusteri sõnul hiljuti kehtima Kaali maastikukaitseala uus kaitsekord, millega vähendati kaitstava ala pindala. “Kui tahad ehitada, peab küsima, aga tingimused läksid palju-palju leebemaks,” osutas ettevõtja. Muu hulgas kaotati ka rahvaüritustel osalejate piirarv. Kartus, et õlletehase rajamine võib mõjutada peakraatri veerežiimi, ei tugine Suusteri sõnul mingitele uuringutele, vaid on lihtsalt kellegi arvamus.

Küsimusele, miks tahab ettevõtja toota õlut just Kaali kraatrite juures, vastas Janar Suuster, et koht on väga ilus ja ka vesi on õlletootmiseks sobilik. Ettevõtja lausus, et igasugune vesi õlle valmistamiseks ei sobi, kuid ta on teinud Kaali vee kohta uuringud ja need näitavad, et vesi on õlle valmistamiseks väga heade omadustega.

Print Friendly, PDF & Email