AINULT AUGUD: Brenda Holt leiab, et tee olukord on kõige kehvem metsa vahel. Eilegi, mil ta pisikese Eerikuga matkarajale viivat teed kasutas, tuli vihmasajust mülkaks muutunud teel hästi valida, kuhu jalg maha panna.
Foto: MAANUS MASING
Saaremaa ühe kenama vaatamisväärsuse Koigi raba juurde viiva tee olukord on tänavu muutunud eriti nadiks – vihmaga veab, kui seal madalama autoga põhja peale kinni ei jää, muul ajal tuleb lihtsalt, hambad ristis, aukudest läbi põntsutada.
Koigi külas elav Argo Püssim tõdes, et kohalikud saavad oma autodega tee küll kuidagi läbitud, kuid tema ei kujuta ette, kuidas turismibussid seal sõita saavad. “Kurb on. Turiste käib rabas üha enam ja tee ei jäta head muljet kahjuks,” kõneles ta.
Püssimi sõnul on olnud kordi, kus autod pööravad tuldud teed tagasi. “Vihmaperioodil võib mõnes kohas madalama autoga põhja peale jääda, ülejäänud teel on aga lihtsalt väga suured ja sügavad augud,” kirjeldas mees. Praegu ei ole tee tema sõnul isegi rattaga läbitav.
Samuti mitte eriti kaugel elav Brenda Holt tunnistas, et tema avastas rabaraja enda jaoks sel aastal ja kuna koht on imeline, käib seal tihti. “Tee olukord läheb hulluks just metsa vahel, kus tavaautoga peab reaalselt sõitma teise käiguga, sest augud on meeletud,” kirjeldas ta. Holt märkis, et kui just autol põhja alt ära ei taha sõita, tuleb edasi liikuda väga aeglaselt, mis on arvestades tee pikkust piinarikas. “Tee on üsna lühike ja kui seda peab läbima teeolude tõttu kaua, siis ajab see harja punaseks,” nentis Holt.
Liisa Peedi, samuti kohaliku elaniku arvates on olukord viimasel ajal eriti hull. Ta mehel oli tükk tegu, et autoga aukudest mööda põigata. “Nüüd on need vett ka täis. Nii ei tea keegi, kui sügava auguga tegu,” märkis ta.
Pöide vallavanem Andres Hanso tunnistas, et tee olukord pole kiita, kuid “kohutav” ta selle kohta ei ütleks. Pigem “kohati kehv”.
Tema sõnul on kõikide valdade, nii ka Pöide ülesanne tagada oma elanikele elutähtsad teenused. “Matkaraja teel ei ela ainsatki meie valla elanikku. Seepärast ongi see tee jäänud remondivajaduste pingerea tagaotsa,” selgitas Hanso.
Jõudumööda on nad teed paiganud. Ka tänavune teehoiukava näeb ette vedada sinna neli koormat killustikku ja täita sügavamad augud. See juhtuvat paari nädala jooksul.
Hanso sõnul on vald proovinud algatada koostööd ka RMK-ga, et tee võiks korda teha kahepeale, kuid tulutult. Tee korrastamiseks oleks tarvis mõlemal pool teed kulgevad kraavid puhastada, võsa maha võtta, parkla läheduses asuv truup avada ja tee kogu ulatuses killus-
tikuga katta.
Kolme aasta eest algatas MTÜ Tagavere Optimistid eesotsas Elle Mäega idee, et Koigi rabasse võiks teha korraliku ligipääsu Kuivastu maantee poolt. Just sellise, mis rahuldaks ka turiste, sest mingi pääs Kuivastu mnt poolt on iseenesest olemas, tõdes naabervalla Orissaare vallavanem Vello Runthal.
“Mina lähenesin Koigi rabale esmakordselt Kuivastu mnt poolt, paarkümmend aastat tagasi Moskvitšiga,” meenutas ta. “Ka täna saab autoga ligi, ent see tee ei ole olukorras, kus väga uhke autoga tahaks sõita.”
Runthali sõnul on pääs rappa Kuivastu mnt poolt sisse kirjutatud ka Orissaare arengukavasse. “Praegustest vallapiiridest lähtudes olime omamoodi probleemi ees: raba ise asub naabervaldades – Pöides ja Laimjalas –, aga taastatav ligipääs Orissaare vallas,” kõneles ta. Taastatava ligipääsu ehitus tuleks vaid Orissaare rahakoti arvelt.
Runthali sõnul toetavad nad ideed jätkuvalt. Viimane tegevus, milles vald osales, oli projektitaotluse esitamine PRIA-le, esitajaks MTÜ Tagavere Optimistid. Taotlus oli küll abikõlbulik, ent seekord neile raha ei jagunud. Seega tuleb järgmisel aastal uuesti proovida või leida mõni teine rahastusallikas.
Sel aastal on neil plaanis osa Kuivastu mnt poolsest rabateest viia kõvakatte alla koostöös POÜ-ga Rauni, ent lõpuni see olukorda ei paranda, sest Väljaküla laudast rabani on tee ikka kehv.
RMK: teehoid on valla ülesanne
RMK Lääne-Eesti piirkonna külastusala juht Üllar Soonik sõnas, et kõnealune tee on varasemast kehvemas seisus selle aasta kevadest. “Oleme ka ise valla poole pöördunud küsimusega, millal tee korda saab,” tunnistas Soonik.
Tema sõnul on vald üht-teist tee heaks teinud – ka mullu viis nt aukude tasandamiseks kruusa – ja teeb tänavugi. “Aga paraku on see neil selline teelõiguke, mille jaoks pole vist väga vahendeid,” arvas ta.
Hanso pakutu osas, et tee võiks korda teha RMK-ga kahasse, RMK aidata ei saa. “Kahepeale teha ei saa. RMK-l on omad maad ja teed ning väljapoole neid me minna ei saa,” kinnitas Soonik. “See on valla teema täielikult, paraku meie oleme oma rajaga lihtsalt selle tee taga.”
KOIGI RABA
Ligi 5 km pikkune õppe-matkarada asub Saaremaa suurimas, 39,8 km² suuruses Koigi rabas. Koigi raba on oluline põhjaveekihtide toitja Ida-Saaremaal. Seal esinevad kõik soode liigid, mis muudab piirkonna väärtuslikuks objektiks Lääne-Eesti soostumisprotsesside uurimisel. Seetõttu on sinna ehitatud õpperada, mis aitab seda loodusturistidele huvi pakkuvat vaatamisväärsust eksponeerida.
Matkarajale jõudmiseks tuleb sõita mööda Kuressaare–Laimjala maanteed 45. kilomeetrini. Seal näitab suunaviit vasakule matkaraja poole.
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Kas tõesti oli see nii hull, et kohe lehte panna. Arutama peab eelkõige ennem vallaga. Olen ka seal käinud ja ei ütleks, et nii hull.
Lii, see tee oli kehv juba mitu head aastat ja sellest oldi ka teadlik, aga ikka promoti- tulge kaunisse Koigi rabasse. Autosid lõhkuma?Samas mõni kalapüüdmise koht sai ilusa tee.
Liile, aga siis ärge põõrduge kohe lehte, vaid valda. Oma valda mustama.
Mis kasu on valda pöördumisel, kui vallavanem kinnitab selge sõnaga, et seal ei ela nende elanikke ning see tee pole prioriteet?
Ja Hanso tahtis veel jätta Pöide valda edasi omaette suure valla kõrvale. ET tulevad ise toime! Ei saa teejuppigi korda tehtud, vaestemaja selline.
kütuseaktsiisiga muid auke, see kuidas vallad peavad oma teed korras hoitud saama ei huvita. Kui hakata reaalselt lõhutud autode eest arveid esitama ….RMK metsaveokid on ühed suuremad teede lõhkujad, kas nad seda teed küll kasutavad ei tea aga raha puudust sel ametikonnal pole, ehitavad suisa sirgelt metsa sisse viivat maanteed Lääne- Saares. OK, tee ehitusega ei saa aidata aga kraavide puhastamisega ehk ikka!
Käisin paar päeva tagasi seal.
Kust otsast see tee nüüd halb on? Natukene sõiduoskust omada siis saab edukalt läbi
need eraisikud, kes antud artiklis sõna võtavad ei läinud teemaga ajalehte. Üks konkreetne isik postitas valla kodulehele ja küsis miks seis nii nukker on. ajaleht võttis lihtsalt teemast kinni kohe. Ei maksa inimeste kallal piriseda kui ei tea kuidas asi tegelikult oli!
Muidugi tuleb minna RABASSE valgete sussikutega.
Eriti kehv on see tee rasedatele ja norrtele sünnitanutele, valgetes tennistes.
Miks peab kogu aeg vinguma, eriti käib see mei omaviletsuste kohta. Ei ole lähedas ühtegi elanikku aga turismist saadud raha tahaks küll. Leidke sellest rabast parem rahateenimise võimalus,muidugi kui incvesteerida ei taha siis vastu kamidagi ei saa. Omaviletsused hoolivad vaid oma viletsuse parandamise eest.
Koigi külas peaks ju hansoperest ka kedagi nüüdseks elama.. said raudkilluga asfaldi, kas ei saa siis kaubelda paremat teed ka nende majast edasi?..
:D just sellistest jalanõudes tulebki käia! Tegelikkuses oli asi selliselt, et ma olin üldse Kuressaarde suundumas kui sain kirja, et äkki teeksime ühe pildi artikli jaoks ja nii ootamatult ma oma VALGETE sussidega rappa sattusingi. Vabandan, et kummikuid ei pannud.
Keegi pole lehte pöördunudki. Kirjutati ainult Pöide Valla facebooki lehele tee olukorrast.
Kellel seda teed sinna rappa vaja on?
Ma ei ilgu, päris tõsine küsimus, sest sellest sõltub ka see, kes ja kuidas seda teed rahastada tuleb.
Probleemi lahtiseletuseks lõik abilinnapea kirjatükist “Kuivastu maanteest saab Tallinna tänav” viimasest Kuressaare Sõnumites:
…e suutnud linna omavahendite arvelt investeerida umbes 3 miljonit eurot. Kesklinna ja Lossi tänava osas käib praegu projekteerimine, et järgmisel aastal rekonstrueerida tänavaid 3 miljoni eest, millest 2,8 miljonit on EAS-i toetus.
Projekteerimise ootel on Talve–Raudtee tänava projekt koos Pihtla tee ringristmikuga, projekti uuendamist vajab Aia tänava olemasolev projekt. Investeeringute maht peab linnas jääma samaks ka pärast Saaremaa valla loomist, kuna Kuressaare tänavaid ja infrastruktuuri kasutavad kõik Saaremaa elanikud ja ettevõtted.
…
http://arhiiv.saartehaal.ee/2017/06/01/kuivastu-maanteest-saab-tallinna-tanav/
Kuressaare linna loodavaid liiklustakistusi peavad Saaremaa vallas rahastama kõik Saaremaa elanikud ja ettevõtted, sest nemad väidetavalt kasutavd seda “taristut” — neile olevat see vajalik, teed Koigi rabasse on vaja aga kellel?
Head Haldusreformi!
No lugeda ei oska? Selgelt öekdi, et prioriteediks on elanikeni viivad tewd. Mitte rappa. Vald ei saa ningisugust kasu neist loodusnautlejaist.
On hingekosutavalt nauditav, et Volli on ometi asja tuumale pihta lajatanud. no jummala eest kellele seda raba siis ikka vaja oo ……………. Mool oo tunne, et ikke ajakirjanikele, kes tahavad vorsti kõrvale ka kalamarja mugida …………
Et kõik ausalt ära rääkida, pean alustama sellest. et ………… kuidas erastati -ärastati Koigi matkarada looduskaitse keskuseslt rmka- le. Miks pole kohalikul omavalitsusel olnud kunagi võimalik kopikat-senti teenida sellelt uskumatult ilusalt ülemaailmatähtsusega objektilt. Vaat seda tuleks uurida. Ja kui Pulleritz käes, siis võib lausa paljajalu poris paterdada.
Ajalooline naaber- ja vennassaar Bornholm:
https://youtu.be/R6CVHHwKrkU
Head vaatamist!
Tegelikult tuleks uurida, miks Koigi Vellu hoopis teiset otsast teed teeb. Paneks Hansoga seljad kokku ja oleks keik rahul ja koos saaks RMK-ä käest selle raba ka kätte ja siis oleks raha nagu raba. Õnneks põle see aega ka enam kaugel (või kurat teab kas see aega üldse tuleb ?)
Ma ei usu eales rmk-a juttu,objekt ehk Raba on ju rmk haldusala (kurrat köhi siis pappi ka) See on ikka tore,et nad on saanud Leisi metsade vahele ikka uskumatult EURO teed tehtud. Siin vaatad nagu ülemaailmset imet, kui otstarbekalt raha kulutatakse. Tegelt on ikka masendav see meie valitsemise ja ajakirjandus tase.
Siiski tuleks võtta eest roosad prillid, mis maailmapilti rõõmsamaks muudavad ja vaadata otsa tegelikkusele. Tõesti, praegu kui lehejumalad ravateed uudistasid, on see vaid erineva sügavusega aukudest miodustuv slaalomirada, mille osavam roolikeeraja saab üsna valutult läbitud. Mina aga võtsin plaaniks maikuus minna perega ilusa ilma puhul heale, uuele matkarajale. Muidu oli teelõik väga hea, aga peale kutvi, kus algas kivenduskraavide vaheline tee, seal ootas mind tõsine katsumus. Ausaltõeldes kaalusin tol hetkel tõesti, et oleks ehk parem minna tuldud teed tagasi. Kuna aga lähedal puudus hea võimalus autoga tagasi põõrata ja oli ka siiski plaan võetud ja autoga nii kaugele tuldud, mõtlesin, et saagu mis saab, murran läbi. Hea, et autol veel talverehvid all olid. Selle päevani pidasin oma autot veel keskmisest kõrgemaks sõiduautoks, kuid siiski tuli mul hambad risti oma 1500 kg kaaluva autoga see teelõik läbi roomata, teekatte kruus mõõda põhja kriipimas. Minu, kui paadunud autoarmastaja jaoks oli see südantlõhestav heli, aga tagasiteed enam polnud. Nähes parklat, sai juba kergemalt hingata, jõudsime kandvale pinnasele. Ma polnud veel siiani rabateed sellises seisukorras läbinud ja olin kogetust üllatunud. Retk rabas oli ise väga meeldiv ja rahustav. Tagasiteele asudes mõtlesin peas juba läbi kõikvõimalikud kontaktid, kelle poole kinni jäädes abipalvega põõrduda. Õnneks aitasid piisav sõidukogemus ja talverehvid mul tagasi koju pääseda. Siiski tekitas kogetud reis kurbust, et nii kaunisse ja maalilisse looduskohta viiv tee võib nii kehvas seisus olla. Järgmistel kordadel sarnaseid teeolusid tunnistades teen ka kõikidele sinisilmsetele fotomaterjali. Seniks, häid matkaelamusi!
Koigi raba on oluline põhjaveekihtide toitja Ida-Saaremaal.
kahjuks pean tõdema, et raba on põhjavee allikas ainult kõrgveeajal. igal suvel on paljud kaevud veest tühjad ja seda tänu Kuke peakraavile.
Tee, mis täna viib rabasse on tõesti halvas seisukorras ja hästi läbitav ainult külmal talvel, kui vett täis augud on külmanud.
Tean aegasid, kui tee oli ainult muld kattega ja igal sügisel ja kevadel suletud, et säilitada teed. Täna toimub liiklus igal aasta-ajal ja keegi ei hooli. Kiitus kodanikule, kes teema tõstatas.
Käisin ka hiljuti ja tee on tõesti käest lastud. Samas käib seal tohutult rahvast.