Kogemusi jagada on äge!

“Tutvumine teiste koolidega annab parima laengu ja põnevad mõtted igale õpetajale, kes koostööd ja oma kogemuste jagamist oluliseks peab,” kirjutab Kuressaare gümnaasiumi õpetaja, ägedate õpetajate klubi liige Lelet Aavik.

Sel õppeaastal KG-s kooskäinud ägedate õpetajate klubisse kuuluvad ärksad õpetajad, kel sisemine soov kooli uuendusi ja põnevust tuua. Klubi olulisemaid eesmärke on õppida õpetama kiires ja muutuvas ühiskonnas.

18. mail tegi meie klubi seminarireisi Tallinna, reisi eesmärk oli koostöö ja õppemetoodika arendamine koolielus. Rahvusvaheline statistika näitab, et Eestis teevad õpetajad keskmisest vähem koostööd, ent uuringud näitavad, et õpetajate koostöö mõjutab kooli kvaliteeti kõige rohkem. Õpetajate võrgustikutöö tugevdamine on KG ägedate õpetajate klubi üks olulisi eesmärke.

Olles ühes süsteemis (koolimajas) sees, harjutakse igapäevatööga, ent sealt välja liikudes osatakse omatehtut hinnata, eemalt vaadata ja mis kõige tähtsam – uusi kogemusi saada.

Vastastikune austus

Tallinna Õismäe vene lütseumis õnnestus meil näha põnevaid tunde erinevates kooliastmetes. 10. klassi kirjandustund keskendus Gogoli “Surnud hingede” süvaanalüüsile. Õpetaja Jelena Moissejeva oli suutnud õpilased kirjanduslikku teksti põhjalikult analüüsima suunata ja gruppide esitlused klassi ees olid vahetud, spontaansed. Samas avaldas muljet sisulise töö sügavus.

Kooli ja sealse metoodika tutvustamine tekitas ideid, kuidas sügisel koostööd jätkata. See, et meie koolid on võrreldavad nii suuruselt kui ka tegevuselt, loob koostööks palju võimalusi. Vene koolis jäi silma seegi, et oma tegevuse jagamine kolleegidega, sh kolleegidega teistest koolidest, on normaalne ja äge.

Matemaatikatundi külastanud õpetajatele jäi enim silma 8. klassi õpilaste orienteeritus ainele. Kogu klassi õpilased olid tunnis aktiivsed kaasamõtlejad ja arutlejad. Tunnis, mis oli meetodite valikult üpris traditsiooniline, leidus ometi palju põnevat. Huvitavatest ja tavapäratutest ülesannetest mõni oli õpilaste endi koostatud. Kasutati palju näitlikustamist. Õpetaja suunas ja kontrollis tundi suurepäraselt, tugevalt paistis välja usalduslik suhe õpilaste ja õpetaja vahel.

Vene lütseumis tegutseb ka 6. klassi keelekümblusklass. Keelekümblus on tõhusamaid kakskeelse õppe viise, mille eelised ja tugevus on süsteemsus, metoodiline ühtsus ja teaduslik läbitöötatus. Kõike seda külalised tunnis ka nägid. Kogu õppetöö toimus eesti keeles, nähtud tunni läbiv teema oli muinasjutt. Erinevate meetodite kiire ja tihe vahetumine muutis tunni tempokaks ja huvitavaks. Imetlusväärne on ka õpetaja pühendumus: selgus, et lisaks koolitundidele peab ta oluliseks õpet läbi näituste külastamise, kontsertidel käimise ja ühise arutelu. Õpilased austavad õpetajat ning tulevad tundi alati suure ootusega. Nähtu kinnitas, et keelekümblus on oma olemuselt rikastav nii ema- kui ka riigikeele õppimisel.

Saarlaste kohtumispaik

BMF-i, Tallinna ülikooli Balti filmi- ja meediakooli tegijatest kohtusime kommunikatsiooni juhtimise professori Kaja Tampere, BFM-i tudengi Sissel-Maria Mägi ning e-õppematerjali “Kirjandus ja film” autori, stsenaristi ja filmikriitiku Greta Vartsiga. Kaja Tampere mõtted elust, haridusest, õppimisest olid vajalikud ja andsid retsepte, kuidas õpilasi õppima ja tegutsema suunata, kuidas neid oma haridusse tõsiselt suhtuma panna. BMF-i tudeng Sissel-Maria Mägi täiendas ja mõtestas arutelu just üliõpilase seisukohalt.

Greta Vartsi e-õpiku “Kirjandus ja film” esitlus oli suurepärane – just nii peaks üks õpetaja klassi ees särama ja oma teadmisi edasi andma. Kindlasti soovime koostööd jätkata ja ka valikkursust 11. klassis õpetama hakata. Tekkinud arutelust jäi kõlama Kaja Tampere mõte: “Kui sul ei ole lugu jutustada, siis sa reostad avalikku ruumi.” Kõiges on olulisem lugu, selle sünd, liikumine, arenemine, mõte. Tänapäeval võib igaüks olla fotograaf, kirjanik, filmitegija, kuid tarbija ülesanne on eristada kvaliteeti kvantiteedist, leida ebaolulisest oluline.

Oli põnev ja ütlemata äge üheskoos õppida, tõeline kvaliteetaeg!

Meie projekti elluviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik.

Print Friendly, PDF & Email