Abiturientide teadmised ajaloost on nigelad (18)

Anna-Maria Lest

Kus asus Vana-Mesopotaamia? Aga millal toimus Esimene maailmasõda? Kes leiutas vankriratta? Millal taasiseseisvus Eesti Vabariik? Suurel osal abiturientidest pole sellest aimugi, tõdeb Saaremaa ühisgümnaasiumi 12.a klassi õpilane Anna-Maria Lest, kes lennukaaslaste ajalooalased faktiteadmised luubi alla võttis.

Kuna mind huvitas, mida peaks üks abiturient õppe­kava järgi ajaloost teadma ja kui palju nad tegelikult erinevate ajaloosündmuste kohta teavad, korraldasin oma uurimistöö jaoks lennukaaslaste seas kirjaliku küsitluse, millele vastas 49 abiturienti 59-st ehk 83% ülemastmes õppijaist. Tüdrukuid oli vastanute seas 30 ja noormehi 19.

Küsitlusleht koosnes 12 küsimusest, mille valisin gümnaasiumi ajaloo ainekava põhjal.

Küsimuse “Millal toimus Esimene maailmasõda?” õige vastusevariant oli: 1914–1918. Õigesti vastas 28 inimest, valesid aastaarve pakkus aga 21 inimest ehk ligikaudu 43% vastanutest. Viis noort jätsid sellele küsimusele vastamata. Kokku pakuti vastuseks 12 erinevat vale varianti, neist kõige rohkem aastaid 1918–1920. 18 vale vastusevarianti jäid 20. sajandi piiridesse, ülejäänud kolme puhul oli eksitud ka sajandiga.

Eesti taasiseseisvus 1918. aastal?

“Kus asus Vana-Mesopotaamia?” Valesti vastas ligi 80% mu lennukaaslastest. 18 inimest ei vastanud aga üldse. Valede vastuste seas pakuti kõige rohkem – kolmel korral – Kreekat, ent vastuseks märgiti ka Rooma, Lõuna-Ameerika ja Egiptus.

“Nimeta kolm Eesti ärkamisaja tegelast.” Õigesti vastas kolm tütarlast. 19 noort suutis nimetada vähemalt kaks ärkamisaja tegelast ja 11 inimest vähemalt ühe. Õigeks lugesin järgmised nimed: Jakob Hurt, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula, Johann Voldemar Jannsen ja Mihkel Veske. Kuigi ärkamisaja tegelasi on teisigi, olid vastustes nimetatud ainult need isikud. Õigesti vastas kõigest 6% abiturientidest, osaliselt õigesti aga ligi 61%. Kolm noort jättis vastamata. Kokku pakuti vastuseks üheksat erinevat vastusevarianti. Enim pakutud vale vastus oli Gustav Ernesaks – see nimi kirjutati lehele neljal korral. Ärkamisaja tegelastena nimetati ka Anna Haavat, Friedebert Tuglast ja Jaan Krossi.

“Kes oli üks Prantsuse revolutsiooni juhtfiguure?” Õigeks lugesin õpilaste järgmisi vastuseid: Jean-Paul Marat, Robespierre. Õigesti vastas aga vaid ligi veerand kaasõpilastest. Vastamata jättis 16 noort ja valesid variante pakuti viis. Enim pakutud vale vastusevariant oli Napoleon, teda märgiti lehele koguni 8 korral.

“Kelle võiduga lõppes Saja-aastane sõda?” Õige vastus: prantslaste võiduga. Õigesti vastas 16 abiturienti. Valesti vastas aga ligi 67% noortest. 7 noort loobus vastamast. Koguni kaheksa noort arvasid, et sõja võitsid inglased. Lisaks pakuti sõja võitjaiks Itaaliat ja Saksamaad.

“Mis aastal ilmus Piibel eesti keeles?” Õige vastus olnuks, et esimene täielik eestikeelne Piibel ilmus 1739. aastal. Õige vastuse andis kõigest viis õpilast, valesti aga pakkus pea 90% noortest. Üldse ei vastanud 18 abiturienti. Erinevaid valesid vastusevariante oli kokku 22. Kolmel korral pakuti aastaarvuks 1818.

“Kes leiutasid vankriratta?” Seda tegid teatavasti sumerid. Valesti vastas aga koguni 96% abiturientidest. Egiptlasi pidas vankriratta leiutajaiks viis noort, 42 abiturienti jättis aga sootuks vastamata.

“Milline lahing otsustas muistse vabadussõja?” See oli Madisepäeva lahing 1217. aasta 21. septembril. Vale variandi pakkus aga 88% vastanutest. 12 õpilast loobus üldse vastamast. 15 noort pakkus vastuseks Üme­ra lahingut. Nelja vale variandi hulgas pakuti veel Paju ja Lembitu lahingut.

“Mis aastal kaotati Eestis pärisorjus?” Õige vastus on, et Eestimaal 1816. aastal ja Liivimaal 1819. aastal. Õigesti vastas 49 küsitletust kõigest üheksa (7 tüdrukut ja 2 poissi), valesti aga ligi 82% õpilastest. Vastamata jättis 17 inimest. Kaks inimest märkis vastuseks 1848. aasta, 14 noort aga kas 19. või 18. sajandi. Kokku pakuti veel seitset erinevat vastusevarianti.

“Nimeta vähemalt 2 eestlast, kes mängisid Vabadussõja võitmises olulist rolli.” Julius Kuperjanov ja Johan Laidoner olid kaks ainsat õiget nime, mis vastustes esinesid. Õigesti vastas vaid seitse noort, 22 suutsid nimetada vähemalt ühe õige nime. Kokku pakkus valesid variante 86% vastanutest. 12 õpilast jättis sootuks vastamata. Ma ei lugenud õigeteks vastusteks 20. sajandi alguse Eesti poliitikute Konstantin Pätsi või Jaan Tõnissoni nime, sest kumbki neist sõjategevuses otseselt ei osalenud.

“Nimeta vähemalt kaks 20. sajandi diktaatorit.” Õigesti vastas 28 abiturienti, 16 suutis aga nimetada vähemalt ühe diktaatori. Õigeteks vastusteks lugesin sellised nimed, nagu Jossif Stalin, Adolf Hitler, Benito Mussolini, Fidel Castro, Nikita Hruštšov ja Kim Jong-il. Vastamata jättis kolm noort. Valesti vastas ligi 43% noortest. Valede variantide hulgas oli populaarseim Napoleon, keda mainiti koguni neljal korral.

Ja viimaks uurisin: “Millal taasiseseisvus Eesti Vabariik?” Soovisin teada ka kuupäeva. (Muidugi toimus see oluline sündmus 20. augustil 1991. aastal). Õigesti vastas 35 õpilast (26 tüdrukut ja 11 poissi). Neli noort eksis vastamisel kuupäevaga, kolm ei vastanud üldse ja kuus eksis ka aastaarvuga. Kaks nimetasid taasiseseisvumise kuupäevana 24. veebruarit 1918.

“Viit” ei pannud endale keegi

Palusin abiturientidel hinnata ka 5 palli süsteemis nii iseenda kui ka lennukaaslaste ajalooteadmisi. Kuus märkisid vastuseks nulli, neli noort “1”, 15 abiturienti “2”, 21 koolilõpetajat “3” ja kolm inimest “4”. “Viiega” ei hinnanud oma teadmisi mitte keegi. Lennukaaslaste ajalooteadmisi hinnati palju kõrgemalt – enamasti 4 või 5 palliga.

Mida öelda kokkuvõtteks? Aga seda, et mu eeldus, et SÜG-i abiturientide üldajaloolised faktiteadmised ei ole väga head, leidis kinnitust. Kõige paremini tundsid õpilased 20. sajandi diktaatoreid, sellekohasele kahele küsimusele õigesti vastanuid oli kõige rohkem. Ülejäänud küsimused osutusid õpilastele keerulisemaks pähkliks ning eriti vähe anti õigeid vastuseid siis, kui palusin vastuseks pakkuda õige aastaarvu. Tüdrukute ajalooteadmised olid üldiselt paremad kui poistel.

Leian siiski, et faktilised ajalooteadmised ei näita tegelikult õpilaste suhtumist ajaloosse või huvi mineviku vastu. Tulevikus võiks aga korraldada mahukama küsitluse, kus laiem hulk abituriente analüüsiks erinevaid ajastuid ja olulisemaid ajaloosündmusi. Niimoodi saadud tagasiside tuleks edaspidi ajaloo õpetamisel kasuks ja peegeldaks õpilaste tegelikke ajalooteadmisi paremini.


KOMMENTAAR

Urmas Kiil, Saaremaa ühisgümnaasiumi ajalooõpetaja:

Kui Anna-Maria uurimistööd lugesin, haaras mind esialgu soov amet maha panna. Põhjuseks, miks need ajalooteadmised nii kehvad on, võib olla see, et nõutud osa õpitakse ära vaid teatud ajaks – järgmiseks tunniks või kontrolltööks. Kui see möödas, siis unustatakse ning kui hiljem küsima hakkad, ei mäletata suurt midagi – kõik oleks justkui peast pühitud. See on nii mitte ainult ajaloo, vaid ka teistes ainete puhul. Selline on lihtsalt õpilaste suhtumine õppimisse ja õpitavasse – et hinne kuidagi kätte saada.

Vahel antakse ka kontrolltöödes küsimustele lausa kurioosseid vastuseid. Näiteks on esimene laulupidu paigutatud 13. sajandisse. Need on siiski üksikud apsakad.

Ehk on õpilaste selline suhtumine õpitavasse natuke ka õpetajate endi süü – võib-olla tuleks natuke karmim olla.

Maidu Varik, Kuressaare gümnaasiumi ajalooõpetaja:

Usun, et Eesti taasiseseisvumise aega peaks gümnaasiumi lõpetaja ikka teadma. Samuti võiks teada, millal elas nii kuulus inimene nagu Napoleon. Õpilaste teadmiste tase võib tõesti ebaühtlane olla, aga ma siiski ei tahaks uskuda, et see üldiselt nii halb on. Võib-olla ei vii inimesed mingis kontekstis asju omavahel kokku. Loomulikult on neid, keda ajalugu ei huvita, kes ajavad asju sassi ja eksivad saja aastaga siia-sinna. Usun, et põhilisi asju gümnaasiumilõpetaja siiski teab, kui ta järele mõtleb.

Kahjuks on, jah, tavapärane, et õpitakse ära kontrolltööks ja hiljem ei pruugi õpitut enam mäletada. Need aga, kes on natukenegi humanitaarsete huvidega, ajaloo kohta loevad ja filme vaatavad, suudavad selles valdkonnas orienteeruda.

Print Friendly, PDF & Email