Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid alustas oma kahepäevast ringsõitu maakonnas Muhu saarel asuvale presidendi alleele pärnapuu istutamisega ning muhulastega kohtumisega.
ALLEE SAI TÄIELIKUKS: Seni puudus Muhu presidendialleel praeguse riigipea istutatud puu. Eile pani Kersti Kaljulaid kasvama oma pärnapuu, teda aitasid Aivar Järv ja Ain Saaremäel.
Maanus Masing
Vilkurite saatel saabunud president sai esmalt tugeva käepigistuse Muhu vallavanemalt Raido Liitmäelt ja akordionimuusika saatel ulatasid rahvariides naised presidendile kauni lillekimbu.
Seejärel suunduti pidulikult pärnapuud istutama. President Kaljulaid tööd ei kartnud ja tõmbas kätte rohelised aiakindad. Kui võeti üles lauluviis “See oo meite muhu, see me Muhumaa”, laulis ka president rõõmuga kaasa. Seejärel külastati kohalikke ettevõtteid.
Muhu presidendialleel on seni olemas kõikide Eesti presidentide või nende järeltulijate istutatud puud. Oma pärn on nii Toomas Hendrik Ilvesel kui Arnold Rüütlil. Lennart Meri puu istutas poeg Mart Meri ning Konstantin Pätsi puu tema lapselaps Matti Päts.
Kaljulaid külastab täna Baltic Workboatsi ja väikelaevaehituse kompetentsikeskust ning Saaremaa Piimatööstust. Riigipea istutab tamme Kuressaare lossipargis asuvasse riigipeade hiide. Keskpäeval kohtub ta raekojas Saare maakonna omavalitsusjuhtide ning Saaremaa ja Kuressaare noortekogu esindajatega.
Pärastlõunal külastab president Kaljulaid Kuressaare Perekodu ning kohtub Saaremaa Puuetega Inimeste Koja ja MTÜ Orissaare Tugikeskus esindajatega. Päeva lõpus külastab riigipea osaühingut Saaremaa Sepad ning Rautsi talu.
Viimati külastas Vabariigi president Saaremaad 2015. aasta sügisel, kui Toomas Hendrik Ilves käis Lääne-Saare vallas ja Aasta külaks valitud Leedri külas. Saare maakond on Saaremaa juurtega president Kaljulaidile üks vähestest, kus tal veel ametlikult käimata.
Kaljulaid annab täna Saarte Häälele intervjuu, mis jõuab lehelugejateni järgmisel nädalal.
Raul Vinni, Teele Tilts
Fotod Maanus Masing, Irina Mägi
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Postimehes hea galerii puu istutamisest (linki ei või siia panna, SH tsensor võtab maha). Oi kuidas politsei ja siilipeaga turvad tõmblevad raskesti kuritegelikul Muhumaa pinnal.
Mis ajast on lubatud asulavälisel teel peatuda vasakul pool teeservas?
See kas tegemist on tee vasak- või parempoolse teeservaga sõltub sellest kust poolt vaadata. Kui ei meeldi, keera end ümber ja oh imet, oledki parempoolses teeservas :D
Auto nina on ju vastasuunavööndis.
Liiklusseaduses pole ju seda öeldud, mis pidi auto seal parempoolses teeservas olema peab. Kui mulle peaks mõni polla sel teemal kraesse kargama, jääks ta hätta. Isegi Liiklusseaduse § 2. Mõisted pole seletatud, mis asi on parempoolne teepeenar.
“(7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.”
Noh, ongi ju öeldud, et peab asulaväliselt parkima parempoolsel teepeenral. Arvan, et paremal pool tähendab oma sõidusuuna suhtes paremat pool. Keda sa, pontu, idikaks pead? Et pöörad auto ringi…
Kes sulle seda ütles, et sõidusuunas paremal pool teed pead asuma? Seda ei loe mitte kuskilt välja. Järelikult on sõnastus puudulik ja seaduses auk mille järgi võid igatepidi parkida/peatuda. Paremal pool oled alati sõltuvalt mis nurga alt vaadata.
Liiklusseaduse § 20. lõik 7:
(7) Asulavälisel teel tuleb sõiduk peatada või parkida parempoolsel teepeenral. Kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab sõiduk asuma teel võimalikult paremal. Sõidukeid tohib peatada ja parkida ainult ühes reas, sõiduki pikitelg peab olema rööpne sõiduteeäärega.
https://www.riigiteataja.ee/akt/128032017008#para20