Kust sa tead, et lehm on rase? (1)

Avatud piimafarmide päeval Haeska lauta külastanud kooliõpilased käitusid nagu lapsed ikka: algul krimpsutati laudalõhna peale nina, hiljem aga kostitati loomi kaasavõetud leivaviiludega ja tehti vastsündinud vasikast telefoniga videot.

LAPSED LAUDAS: Marii-Katriin Vammus (vasakul), Kreete Põld ja Kaspar Veel teevad tutvust lehm Leederiga.
Maanus Masing

Enam kui 20 Kuressaare gümnaasiumi 4.a klassi õpilast oli eile, ülemaailmsel piimapäeval Eestis korraldatud avatud piimafarmide päeva puhul külas Kõljala POÜ Haeska farmis. Kui esmalt oli lastel tegemist, et nina laudahaisu peale kinni hoida ja nägu krimpsutada, siis hiljem oli pigem auasjaks lõhnast mitte välja teha. Tunti rõõmu loomadest, kes lubasid endale pai teha ja laste pakutud leivaviiludel hea lasid maitsta. Rõõmsalt arvasid koolijütsid neid uudishimulikult seiranud lehmi ja vasikaid oma sõprade sekka. Tõsi, Facebooki sõprade hulka esialgu veel mitte, aga ei pruugi kaugel olla seegi aeg.

Keitlin Köster leidis endale Haeska lautadest kolm sõpra, kes kõik temalt ka nime said. Keitlin, kelle vanaema Ave Kristovard on Kärla Kirikuküla farmi juht, on laudaeluga vana tuttav. On joonud laudas ehtsat lehmapiima ja näinud lehma poegimist.

End maatüdrukuks pidav 4.a klassiõpetaja Ruth Rist rääkis, et temagi sai Eesti ühest tippfarmist tänapäevase piimatootmise koha uusi teadmisi. Õpetajale oli üllatuseks, et Haeska sügavallapanuga vabapidamislaudas saavad lehmad välja vaid mullikaeas ja nende edasine elu möödub laudaseinte vahel. “Mina olen maalaps ja minu elu ajal on lehmad kogu aeg väljas käinud,” ütles Ruth Rist, kelle jaoks oli esmakordne pilt seegi, kuidas lehm end vastu sügamisrulli hõõrus.

Seda, et lapsed laudalõhna peale nina krimpsutavad, võis Ruth Risti sõnul arvata, sest mida tänapäeva linnalapsed lehmast ja lautadest ikka teavad. Õpetajal oli avatud farmide päeva korraldajatele ka soovitus, et info ürituse kohta tuleks laiali saata senisest varem: siis oskavad õpetajad-õpilased sellega arvestada ja laudad saavad rohkem külastajaid.

Kõigele vaatamata lapsed lehmapidamisest üht-teist siiski teavad. Teavad, et lehmi peetakse piima pärast, teavad, et piimast saab maitsvaid jogurteid, jäätist ja kohupiimakreemi. Eriti meeldis lastele poegimislaut, kus sai näha samal hommikul ilmale tulnud vasikaid ning neid telefoniga filmida ja pildistada. Habras ja suuresilmne vasikas paneb ikka veel heldima ka tänapäeva linnalapse.

Haeska farmi juhataja Rita Paiste ütles, et nende laudas käisid eile lisaks Kuressaare lastele ka Orissaare gümnaasiumi 2. klassi lapsed, kelle uudishimu oli veelgi suurem. “Lastel olid käed püsti ja muudkui esitasid küsimusi,” sõnas Paiste. Küsiti, et kuidas sa, tädi, tead, et lehm on rase? Kainikute sedalaadi eriala peensustesse kaldunud huvi ajas Rita naerma siis, kui küsimus esitati, ja ka hiljem, kui ta seda meenutas. Vastus küsimusele on üsna proosaline: lehmade tiinust kontrollitakse 60 päeva pärast seemendamist. Mõistlik meelde jätta nii koolieelikutel kui ka veterinaariaüliõpilastel.

Print Friendly, PDF & Email