Lapse arvamus on oluline!

Anneli Meisterson

“Lapse elus otsustab alatasa mõni täiskasvanu, mida ja millal tehakse, mis on väärt ja mis ei ole, mida uskuda ja mida mitte,” tõdeb Kuressaare avatud noortekeskuse Noortejaam direktor Anneli Meisterson.

Statistikaameti andmetel elab Eestis 237 000 last, ehk viiendik kogu elanikkonnast. 2011. a rahvaloenduse andmetel on kolmandik Eesti lastest üksiklapsed. Viiendik lastest kasvab ühe vanemaga, enamasti emaga. Mida vanemad on lapsed, seda suurem on ka tõenäosus, et nad elavad ühe vanemaga või kärgperes.

Lastega peredel on lasteta peredest kitsamad elamistingimused ja vähem ruumi. Vaid umbes neljal lapsel kümnest on oma tuba. Viiendik Eesti lastest elab kodus, kus katus laseb läbi, aknaraamid või põrand on pehkinud, seinad, põrand või vundament rõsked. Pea iga kümnenda lapse (8,6%) kodus puudub võimalus kasutada vannituba või dušši. Kehvad elamistingimused, mis on seotud ka vanemate väikese sissetulekuga, avaldavad aga otsest mõju laste tervisele.

Olla nähtud ja kuuldud

Laste elu, arengu ja heaolu tagamiseks ei piisa ainult tema õiguste sätestamisest õigusaktides. Kuna Eestis on palju lapsi ja noori, kelle elu mõjutavad erinevad riskitegurid, on lastele toetava kasvukeskkonna loomisel oluline, et nad saaksid oma elu ja ühiskonnakorraldust puudutavates küsimustes senisest enam kaasa rääkida.

Lapse parim huvi ongi see, kui talle on loodud võimalused olla nähtud ja kuuldud ning ta saab aktiivselt ühiskonnaasjades osaleda. Samuti on tähtis välja selgitada laste arvamus neid puudutavate küsimuste käsitlemisel ning otsuste tegemisel arvestada seda vastavalt lapse eale, võimetele ja küpsusele.

Noortetöö valdkonnas oma igapäevatööd tehes tean, et noortel on arvamuse avaldamiseks võimalus osaleda erinevat tüüpi osaluskogudes. Noorte inimeste aktiivne osalemine otsustusprotsessides on demokraatliku ühiskonna lahutamatu osa.

Siiski on senine laste kaasamise ja neile osalemisvõimaluste loomise praktika jäänud pigem tagasihoidlikuks. Kõige vähem saavad lapsed kaasa rääkida kogukonna ja ühiskonna tasandil.
Kuigi vahel on otseselt lapsi puudutavaid seaduseelnõusid ka lastega arutatud (näiteks lastekaitseseadus, põhikooli- ja gümnaasiumiseadus), näitavad uuringutulemused, et pigem on see erand: laste oma hinnangul saab vaid 13% lastest kaasa rääkida neid puudutavate seaduste tegemisel.

Laste õigus

Täiskasvanute hoiakud ei soosi laste osalemist: 37% täiskasvanutest ei ole üldse nõus või pigem ei ole nõus sellega, et lapsed peaksid saama kaasa rääkida lapsi puudutavate seaduste kujundamisel.

Olen kuulnud piltlikku väljendit, et laps istub kolme jalaga taburetil, mille üks jalg on lapsevanemad, teine kool ja kolmas muud tugisüsteemid, sh huvitegevus. Kui üks jalg on lühem või puudub hoopis, siis kolme jalaga taburetil istuda ei saa.

Selleks, et lapsel oleks võimalik realiseerida oma õigust teda puudutavates otsustes kaasa rääkida ja arvamust avaldada, teha teadlikke valikuid, pakub noorsootöö palju võimalusi.

Siiski, nagu tõdetakse statistikaameti 2013. aasta väljaandes “Laste heaolu”, tuleb nii hariduses kui ka noorsootöös lapse heaolu ja õiguste tagamisel ette ka hulk raskusi. Kõige suurem proovikivi on laste aktiivne kaasamine noorsootöö ja hariduselu kavandamisse ja korraldamisse. Palju korratud mõisted “lapsekesksus” ja “lapsest lähtumine” tähendavad Eestis praegu eelkõige lapsekesksust täiskasvanute seisukohast, mitte lapse kaasamõtlemise tulemusel tekkinud arusaama.

Erinevate osapoolte koostöös leiavad kitsaskohad loodetavasti lahenduse. Tähtis on aga, et sellesse koostöösse oleksid kaasatud lapsed ise.

Print Friendly, PDF & Email