Keskkonnainspektsioon hoiatab, et kaluritel ei maksa isikukoodiga varustatud võrgumärke kaldale vedelema jätta. Salapüüdjad on läinud võõraste märkidega püügile ning seaduserikkumine läheb märgi omaniku kontole.
MARTIN MAI kinnitab, et võrgumärke sadamasse ei jäta. Tema käib kalal Nasvalt.
Maanus Masing
Keskkonnainspektsiooni Saaremaa büroo juhi Jaak Haameri sõnul on neil käsil mitu taolist juhtumit. Ühel puhul oli näiteks võrk asetatud püügile keelualas ning seda tegi inimene, kellele märgid ei kuulunud. Samuti on teada antud, et võrgumärgid on ära viidud. Juhtunud on sedagi, et püügile pandud võrgulipu peale kirjutatud isikukoodile ei olegi väljastatud kehtivat luba.
Jaak Haamer märkis, et kui märk ära varastatakse ja pannakse püügile lubatud kohta, on inspektsioonil pea võimatu tuvastada, et tegemist on võõra märgiga. Kui keegi kasutab püügil võõrast isikukoodi, siis on see Haameri sõnul identiteedivargus.
Probleemide vältimiseks soovitabki Haamer võrgumärgid rannast kaasa võtta.
Keskkonnainspektsioon tuletab ka meelde, et harrastuslikul kalapüügil on lubatud nakkevõrk, mille ülemise selise pikkus kuni 70 m, või üksteise külge ühendatud lühemate võrkude jadad, mille kogupikkus kuni 70 m. Keelatud on panna mitme kalapüügiõigust tõendava dokumendi alusel püügivahendid või ühe kalapüügiloa alusel eri liiki püügivahendid püügile ühte jadasse.
Keelatud on ka mitme kalapüügiõiguse dokumendi alusel võrkude ühte jadasse püügile asetamine. Samamoodi tasub meeles pidada, et ilma kirjaliku volituseta ja ametkonnale teatamata ei või käia välja võtmas kasvõi lähisugulase või sõbra võrku.
Salapüüdjad tegutsevad
Jaak Haameri sõnul ei saa inspektorid oma töös üle ega ümber ka täiesti ilma loata püüdjatest. Eelmisel nädalal tegidki inspektorid hulgaliselt töiseid varahommikuid kalapüügi järelevalve teostamiseks. Haamer märkis, et algatati kaks väärteomenetlust ilma kalastuskaardita nakkevõrkudega püüdmise osas. Lisaks eemaldati püügilt seitse märgistuseta püügivahendit. Jaak Haameri sõnul võib sellist tulemust lugeda üsna rahuldavaks ja üldjoontes on asjad korras. “Arvestades aga Saaremaad ümbritsevat merd, on kahjuks ikkagi ka kalamehi, kellel kõik korras ei ole,” lisas ta. Saarte Häälele on ka vihjatud, et probleeme on kaitsealuse jõesilmu röövpüügiga, kuid Haamer seda ei kinnitanud. Küll on jõesilmu püüdmas käinud lube omavad ja oma tööd tegevad teadlased.
Raul Vinni
![Saare maakonna käsitööpäeval oli võimalus töötubades proovida erinevaid käsitöötegevusi. ” order_by=”sortorder” order_direction=”ASC” returns=”included” maximum_entity_count=”500″]](https://arhiiv.saartehaal.ee/wp-content/uploads/2019/03/0O9A1334-36x36.jpg "GALERII: Saare maakonna käsitööpäev"){kind=small}
Panevad ka kalurid ise kordades rohkem võrke püügile kui tegelikult loa peal kirjas .Samaaegselt erinevates piirkondades püüdes kordistatakse püüki .Hämar ja imelik tundub see süsteem ja see lubade värk üldse
Palju üks kutselise kaluri võrgu või mõrraluba täna maksab
Oh püha lihtsameelsust! Vii märgid koju voodi alla ja ära merre neid pane. Siis kindel, et keegi ei näe. Tee üks ring merel ja leiad kümmekond märki, kust nummber peal. Harrastajal isikukood!
Ega väga ikka neid püüniseid üle lubatud piiri ei panda. Ise ka merel. Võrke on paadis rohkem kaasas vahel aga sisse ei pane kõiki. Valikuvõimalus jääb paati. Loeme üle ja ülejää d koju tagasi. Aga lollus see, et lipu omanik trahvi saab. Ma võin siis ükskõik kelle lipu v isikukoodi v die nr.i pealw panna. Poemüüjale ka enam id kaarti ei näita, jätab äkki isikukoodi meelde? Trahv jäägu ikka selle õlale, kes vahele võetakse.
Miks mitte kasutada mõne inspektori isikukoodi. Natuke netis tuhnida ja kõik numbrid olemas.