Seapõrna pealt ilma ei ennusta (2)

Saaremaa ühisgümnaasiumi gümnasist seadis oma koolilõpu uurimistöö eesmärgiks välja selgitada, kas peab paika arvamus, et seapõrna pealt on võimalik ilma ennustada.

“Idee pärineb juhendaja Mart Mölderilt,” ütles abiturient Kristjan Rannaäär (fotol), kelle uurimus kandis pealkirja “Ilma ennustamine põrna abil”. Tema sõnul küpses uurimistöö idee huvist jahinduse vastu ja soodsast võimalusest saada uurimiseks paras kogus seapõrnu. Põrnade kogumisel etendasid suurt osa isa Kaido tutvused, tänu millele ta pojale uurimistööks vajalikud põrnad kindlustas. “Ma olen hästi tänulik kõigile, kes neid koguda aitasid,” lisas Kristjan Rannaäär.

Ta märkis, et tööprotsess oli algusest lõpuni huvitav, kuid veelgi lisas põnevust seakatku ilmnemine. “Hoidsin põrnasid eelnevalt sügavkülmas, et verekogus säiliks, ja pärast proovide võtmist matsin nakatunud põrnad maha,” rääkis Rannaäär, kelle sõnul on seakatk inimesele küll ohutu, kuid valitses oht seda tahtmatult levitada.

Töö käigus kogus abiturient nelja kuu jooksul 62 põrna kuuest jahipiirkonnast. Põrnade uurimisel tuli võimaliku katku tõttu ettevaatlik olla, mistõttu sai sügavkülmutatud põrnad üles sulatada alles pärast analüüside saabumist. Põrn pandi ülessulanuna lõikelauale, iga põrn sai oma numbri, mõõdeti selle pikkust, laiust ja paksust.

Uurimistöös püstitatud hüpotees paika ei pidanud ja järeldusena tuli tunnistada, et kasutusel olnud andmete järgi seapõrna pealt ilma ennustada ei saa.

“Võimalik, et selle põhjuseks on Saaremaal sagedasti esinev ja eriti uurimisaastal olnud pehme talv, ning võimalik, et see pole põrnale mõju avaldanud,” märkis Rannaäär. Küll aga pidas paika lisahüpotees, et haigestunud sigade põrn on suurenenud.

“Loodan, et keegi kordab minu uurimust ja proovib põrna pealt uuesti ilma ennustada mõnel teisel aastal, kui on tulemas karmim talv, mis mõjutab põrna rohkem ning muutused peaksid olema paremini nähtavad,” lisas Kristjan Rannaäär.

Print Friendly, PDF & Email