Politsei – kas hirmu või turvatunde tekitaja? (1)

Kris Tänav

“Politseiga seotud teemad on alati aktuaalsed ja olulised – sõltub ju politseist meie turvalisus ühiskonnas, kus elame,” kirjutab Saaremaa ühisgümnaasiumi tänavune lõpetaja Kris Tänav. “Seda aga, kuidas suhtuvad politseisse noored ja mida nad politseitööst arvavad, ei ole seni kuigi palju uuritud.”

Kuna gümnasistide suhtumist politseisse ei ole kuskil laialt kajastatud, otsustasin selle teemaga süvitsi tegeleda oma uurimistöös. Mind huvitas õpilaste arvamus ja soovisin teada, kas minu hüpoteesid peavad paika.

Võtsin selle teema käsile ka huvist politseitöö vastu ja soovist, et noored hindaksid seda tööd kõrgemalt. Olgu öeldud, et olen ka ise politseinikuameti õppimisele ja politseinikuna töötamisele mõelnud, ent viimase aastaga on see mõte siiski tahaplaanile jäänud.

Oma uurimuse jaoks korraldasin küsitluse 10.–12. klassi õpilaste seas – on ju nemad õpilastest vanimad ning neil on politseist juba selgem ülevaade. Leidsin ka, et gümnasistid oskavad säärastel teemadel rohkem kaasa mõelda.

Küsitluse abiga soovisin saada õpilaste hinnangu, teada saada, kuidas nad politseisse suhtuvad. Tahtsin ka kindlaks teha, kas õpilaste arvates teeb politsei enda kohta piisavalt teavitustööd. Samuti uurisin, kui palju õpilasi on politseinikuametist huvitatud. Üks mu eesmärk oli juhtida tähelepanu politsei väga olulisele rollile meie ühiskonnas.

Tahtsin oma küsimustega kontrollida järgmisi hüpoteese: õpilane tunneb ennast politseipatrulli nähes ebakindlalt; politsei teeb enda kohta piisavalt teavitustööd; õpilased on politseitööst teadlikud.

Küsitlusele vastas 10.–12. klassi A, B ja C paralleelidest kokku 149 õpilast – 55 poissi ja 94 tüdrukut. Leidsin, et poolsada noort igast lennust on uurimuse läbiviimiseks piisav arv.

Kas tegin midagi valesti?

Esiteks küsisin kaasõpilastelt, mis tunde tekitab neis politseipatrulli nägemine linnapildis.

Vastustest selgus, et peaaegu pool õpilastest tundis politseipatrulli nähes, et nad teevad midagi valesti. Oma hirmu tunnistanud noorte protsent – 45 – on minu arvates liiga kõrge ja see probleem on kindlasti muret tekitav. Umbes sama palju ehk ligi pool oli neid, kes valisid vastusevariandi “jätab tuimaks”. Neid, kel politseipatrulli nägemine seostus turvatundega, oli paraku kõige vähem.

Kui uurisin, kas nende arvates liigub patrulle ringi piisavalt, vastas jaatavalt enamus gümnasistidest (klasside lõikes 77,1–83,7%). Eitavalt vastanute osakaal tõusis klassinumbri suurenedes ja nende osakaal oli viiendik kõigist küsitletutest.

Kõrge jah-vastuste protsent näitab, et politsei on ennast õpilaste silmis tänaval nähtavaks teinud.

Soovisin ka selgitada, kui teadlikud on noored oma arvates politseitööst. Selgus, et domineerivad variandid “tean natuke” ja “väheteadlik”. Kolm vastanut märkis, ei tea politseitööst midagi.

Kui lõviosa gümnasistidest ei plaani kindlasti politseinikuks õppida, siis 33 noort 149-st ehk 22,4% tunnistas, et on selle ameti peale mõelnud, ning kaks plaanivadki tulevikus politseis töötada.

Üle poole noortest pidas politseiniku elukutset väljakutseid pakkuvaks, pisut üle 16 protsendi hindas seda aga üksluiseks. 15 noort hindas selle ameti põnevaks ja vaid kuus leidis, et see töö on igav. Kuigi tihti seostatakse politseitööga sõna “ohtlik”, valiti see vastuse variant vaid 17 korral.

Küsimusele, kas politsei teeb enda kohta piisavalt teavitustööd, vastas jaatavalt napilt üle poole küsitletuist. Kohe järgmisena pakuti varianti “võiks rohkem”.

Sellele küsimusele antud vastused näitavadki, et politsei peaks enda kohta rohkem teavitustööd tegema. Nii arvas koguni 38,6% vastanud õpilastest.

Turvatunnet ei tekita

Mida öelda kokkuvõtteks? Tunnistan, et küsitluse tulemused mind ei üllatanud – just selliseid tulemusi olin ma ennustanudki. Lootnud olin siiski, et politsei paistab õpilaste silmis veidi paremas valguses. Näitavad ju minu uurimistöö tulemused, et politsei ei ole SÜG-i gümnasistide jaoks just eriline turvatunde tekitaja.

Erinevate lendude vastuste statistika oli väga sarnane. Sellest võib ehk järeldada, et politsei teemal on ühel arvamusel kõik SÜG-i gümnasistid. Samuti ilmnes, et õpilaste arvates peaks politsei tegema enda kohta rohkem teavitustööd.

Pakun, et õpilaste teadlikkuse suurendamiseks võiks kool organiseerida rohkem vastavaid loenguid ja õppepäevi. Kui on olemas riigikaitse valikkursus, siis miks mitte lisada sinna ka politseiga seonduvaid teemasid või huvi olemasolu korral korraldada lisakursus politsei kohta, kuhu võivad kuuluda ka päästeameti ja kiirabi teemad.

Politseitööga seonduvaid teemasid võiks lähemalt tutvustada juba nooremate klasside õpilastele. Põhikooli õpilaste seas läbiviidud küsitlus annaks aimu, kas õpilastel oleks huvi gümnaasiumis vastavateemalise valikkursuse vastu. Samuti peaks politsei- ja piirivalve­amet ise korraldama rohkem avatud uste päevi ja laagreid ning kutsuma noori oma tegevusega tutvuma, et oma tööd noortele teadvustada ja neid vastavate teemade koha pealt harida.

Turvaline ühiskond on alati aktuaalne teema ja just politsei on otsene korrakaitseorgan riigis ja tänavatel. Inimeste teadlikkus selles valdkonnas võiks kindlasti olla suurem ja arvamus politseist positiivsem. Loodan, et ajapikku paraneb ka noorte hinnang politseile ja politseitööle.


KOMMENTAAR

Rainer Antsaar, Kuressaare politseijaoskonna juht:

Politsei- ja piirivalveamet liigub pidevalt avatuma organisatsiooni ja kogukonnakeskse politseitöö suunas, mis ei keskendu niivõrd karistustele, vaid probleemide ja kitsaskohtade lahendamisele koostöös kogukonnaga.

Oma ülesehituselt on PPA aga väga erinevate ülesannetega organisatsioon. Selleks, et inimesed ei hukkuks meie teedel mõtlematute tegude tagajärjel ja tänavatel oleks kõigil ohutum liigelda, kartmata kellegi kallaletungi, panustab politsei avaliku korra ja liiklusjärelevalve tagamisse iga päev. Samuti oleme valmis reageerima merepäästesündmustele ja kriisiolukordadele, väljastame dokumente, uurime süütegusid ja anname oma panuse, et meie noored ei rikuks sõltuvusaineid tarvitades oma tervist.

Juhendame ja õpetame noori koolides ohtusid teadvustama ja vältima. Kuna ülesandeid ja tegevust on palju, siis see võibki olla põhjuseks, miks noortel politsei tegevusest õiget ülevaadet ei ole.

Politseid ei pea kartma. Eks see kartus võib olla seotud ka sellega, et politsei räägib palju sellisest tegevusest, mida ei tohiks turvalisuse mõttes teha ja mis on ohtlik. Kui käitumist hoiab kontrolli all ainult teadmine, et teatud tegu võib olla karistatav, ja hirm politseile vahele jääda, siis muutub kindlasti ka suhtumine politseisse ja seda negatiivses mõttes. Kui aga suudetakse oma tegevust ja käitumist suunata ning kontrollida nii, et ei riskeerita liikluses ega tarbita sõltuvusaineid, sest see on ohtlik nii tarbijale endale kui ka teistele, siis on kõik juba oluliselt parem.

Väga hea on saada meie tegemistele ka tagasisidet. Seega suur tänu uurimistöö autorile!

Print Friendly, PDF & Email