Saarlasele on kohalik kinnisvara taskukohasem kui 10 aasta eest

Saare maakonna keskmise palga ja siinse kinnisvara hinna suhe on viimase kümne aasta jooksul muutunud märgatavalt palgasaaja kasuks.

ÕPIKUNÄIDE: Vallimaa 26 kortermaja valmis 2007. aastal, kinnisvaramulli lõhkemise aegu. Selle korterite hinnad kukkusid järgnevatel aastatel pea kaks korda.
MAANUS MASING

Kinnisvaraturul võrreldakse tihti keskmist ruutmeetri maksumust (traditsiooniliselt korterite keskmine ruutmeetri hind) keskmise kuusissetulekuga. Näitajate omavaheline võrdlus näitab, kui kättesaadav on kinnisvara keskmiselt.

Kui ruutmeetri maksumus on kõrgem kuu keskmisest sissetulekust, on kinnisvara suhteliselt kallim ehk vähem kättesaadav, kui madalam, siis suhteliselt odavam ehk suhteliselt kättesaadav.

Antud näitajate kõrvutamine näitab ilmekalt, et Saare maakonna kinnisvara on kümne aastaga muutunud suhteliselt odavaks ja on rohkematele inimestele kättesaadav.

Palgakasv pole hindu tõstnud

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tõdes, et teoorias kasvab keskmise palga kasvades ka kinnisvara keskmine ruutmeetri maksumus ehk kinnisvara kallineb. “Samas näitavad üldiselt stabiilselt kasvanud palganumbrid võrdluses keskmise ruutmeetri hinnaga, et Saare maakonnas see nii ei ole ja vaatamata sissetulekute kasvule on kinnisvara odavnenud,” nentis ta.

Sellest johtuvalt oleme praegu paremas olukorras kui enne omaaegset kinnisvaramulli lõhkemist ja masu. “Kinnisvara on keskmiselt kättesaadavam ja sissetulekud keskmiselt suuremad ehk saarlased saavad lubada endale keskmise sissetuleku eest suuremat ja paremat korterit või maja,” kinnitas Saksing.

Domus Kinnisvara Saaremaa osakonna maakler Jüri Aljas nentis, et kinnisvara ruutmeetri keskmine hind ja keskmine palk peaksid rusikareegli kohaselt võrdsed olema. “Aga kas rusikaga lajatades asjad ka selgemaks saavad? Pigem vastupidi. Mina olen skeptiline ilma taustata esitatud keskmiste näitajate suhtes, sest need peidavad ära äärmiste mured,” ütles ta.

Aljase sõnul peab statistika vaatamisel paika ütlus, et ilu on vaataja silmades. Kui mingid numbrid näitavad, et keskmine saarlane saab keskmise palga eest lubada endale keskmist korterit rohkem kui 10 aastat tagasi, võib see esmapilgul tunduda muidugi tore. Elu on läinud paremaks, elu on läinud lõbusamaks – kommenteeriks parasjagu võimul olev keskmine poliitik keskmisele valijale seda numbrit.

Hinnakäärid süvenevad

“Paneme kohalikele numbritele kõrvale ka teiste maakondade samad suhtarvud ja juba näeme kontrastselt joonistuvat lõhet keskuste ja ääremaa vahel. Mulle see ei meeldi, sest ääremaa, see oleme meie siin Saaremaal. Lisame veel keskmise palga tõusu numbrid ja pilt läheb saarlaste jaoks veel süngemaks,” selgitas Aljas.

Ta märkis, et keskmine palk tõuseb meil kiiremini kui kinnisvara ruutmeetrihind ja see tähendab, et raha jookseb koos inimestega maakonnast minema. Ja mitte sinna, kus kortereid võileivahinnaga müüakse või suisa tasuta pakutakse, vaid ikka vastupidises suunas, suuremate linnade ja kõrgemate ruutmeetrihindade poole.

“Maakonnasiseselt on tendents kahjuks sama – kuristik Kuressaare ja mis iganes maakoha kinnisvarahindade vahel süveneb. Kas põhjuseks on regionaalpoliitika või selle puudumine, küll me lähenevate valimiste eel jälle kuulda saame,” tõdes maakler.

Mehis Tulk, Kertu Kalmus

Kinnisvaraostja panga pilgu läbi

Swedbank AS-i eluasemelaenude osakonna valdkonnajuhi Anne Pärgma sõnul finantseeris Swedbank möödunud aastal Saaremaal umbes 70 kodu ostu ning sealjuures pea võrdselt nii majade kui ka korterite soetamist. Keskmine laenusumma on suurusjärgus 51 000 eurot (kogu Eesti vaates on keskmine kodulaenu summa kõrgem, umbes 73 000 eurot). Keskmine laenuperioodi pikkus on 21 aastat (kogu Eestis ligi 23 aastat).

Keskmine omafinantseering on ligi 15 000 eurot.

Kui vaadata Swedbanki näitel laenusaaja profiili, siis on Saaremaal 67% laenuvõtjatest mehed ja 33% naised. 40% moodustavad kaastaotlejaga võetud laenud (kogu Eesti vaates 42%).

Saaremaa laenuvõtjatest moodustavad üle veerandi (27%) ja ühtlasi suurima osa 46+ eluaastates laenuvõtjad, neile järgnevad 31–35-aastased (26%). Viimaste keskmine laenusumma on keskmisest mõnevõrra kõrgem (~62 000 eurot) ja esimestel jällegi keskmisest väiksem (~43 000 eurot). Neile kahele grupile järgnevad 19% osakaaluga 26–30-aastased (keskmine laenusumma ~47 000 eurot) ja 36–40-aastased osakaaluga 16% (keskmine laenusumma
~53 000 eurot).

Enim, 29 protsendil laenuvõtjatest on sissetulek vahemikus 1001–1500 eurot, 20 protsendil vahemikus 1501–2000 eurot ja kuni 2501 eurot teenivate laenuvõtjate osakaal on 21%. Kuni 1000-eurose sissetulekuga kodulaenu võtjaid on Saaremaal 14%. Sissetuleku järgi on osakaalud samas suurusjärgus Eesti näitajatega.