Pakendiaktsiisi süsteemi muutmine nörritab ettevõtjaid (1)

Saaremaa toiduainetootjad leiavad, et pakendiaktsiisi tõusu on ettevõtjatel raske “alla neelata”.

Pakendiaktsiisi süsteemi muudatust on põhjendatud eesmärgiga motiveerida pakendiettevõtjaid vähendama turule toodavate pakendite koguseid ja kasutama keskkonnahoidlikumaid pakendimaterjale. Lisaks soovitakse tarbijaid suunata kasutama pakendeid säästlikumalt.

Pakendiaktsiis on kavas muuta kaheastmeliseks. Esiteks rakendub aktsiis pakendi turule toomisel sõltumata pakendi edasisest käitlemisest. Teiseks rakendub pakendiaktsiis juhul, kui pakendite kokkukogumise ja taaskasutamise kohustust ei täideta sihtarvude piires.

Eelnõuga muudetakse pakendiaktsiisi määrasid. Plasti ja klaasi aktsiisimäära tõstetakse vastavalt 20% ja 33%, metallil ja puidul jääb määr samaks, paberile ja kartongile kehtestatavat määra langetatakse 66%.

Muudatuste abil on kavas suurendada ka riigieelarve tulusid ca 15–20 mln euro võrra aastas. Seadusemuudatused jõustuksid tuleva aasta 1. jaanuaril.

Janar Vaima, OÜ Saare Leib juhataja:

Ega see tore uudis ole, aga teha pole sinna ka midagi. Rohkem bürokraatiat see ilmselt kaasa ei too, seda on niigi piisavalt. Täna loeme samamoodi kõik oma pakendid üle ja maksame nende eest. Ning juba praegu käib audiitor eraldi pakendiasjade jaoks.

Pakenditega seotud kulud suurenevad aga küll. Praegu me veel ei tea, kui palju see kulusid juurde toob, kui palju mingile pakendile juurde maksma peab.

Arvan, et ettevõtjad on juba praegu viimase piiri peal, rohkemat taluda on raske. Kui gaas ja pakend lähevad palju kallimaks – kes ettevõtjaist suudab kõiki neid kulusid ise kanda? Lõppkokkuvõttes maksab kõik need asjad kinni tarbija.

Toomas Aul, AS-i Läätsa Kalatööstus juhatuse liige:

See aktsiisitõus puudutab siseturule tootjat. Meie toodangust jääb Eesti turule ligi 25%.

Kui muudatuste eesmärk öeldakse olevat turule toodud pakendite koguste vähendamine ja see, et kasutataks keskkonnasõbralikumaid pakendeid, siis see on küll keeruline ülesanne. Meie ettevõtte puhul ma ei kujuta ette, kuidas seda üldse teha saaks.

Riigieelarvet turgutaks see muudatus küll, aga milline on selle mõju ettevõtlusele? Kes saab, neelab aktsiisitõusu alla, kes ei saa, ei neela. Vaevalt et kellelgi toidutööstuses tegutsevatest ettevõtetest praegu ülihästi läheb.

Pakendiaktsiis on tootjale juba praegu päris korralik kulu. Oleme selle kuluga aga arvestanud ja oma müügihinnad vastavalt sellele kalkuleerinud. Kui mingid aktsiisid tõusevad, tähendab see meie jaoks kohe uut situatsiooni. Eks siis peab vaatama, kuidas sellele vastavalt edasi tegutseda.

Aga mis tootjal üle jääb – peame ka oma hindasid vastavalt aktsiisi tõusule korrigeerima. Hinnad tõusevad ja selle tõusu maksab kinni lõpptarbija.

Marek Raud, OÜ Saaremaa Lihatööstus finantsjuht:

Võttes aluseks praegused plaanid pakenditega seotud maksumuudatuste osas, kasvavad näiteks Saaremaa Lihatööstuse kulud pakendiaktsiisile aastas üle kahe korra. Kui lisada veel ka ringluses olev taara, siis on kulude kasv meie jaoks veelgi suurem.

Selline kulude suurenemine ei jäta suure tõenäosusega mõju avaldamata ka toodete lõpphindadele ja lõpuks maksab kõik need kulutused kinni ikkagi tarbija. Kahjuks mõjutab see valusamalt just väiksema sissetulekuga inimesi. Maksumuudatuste eesmärk ei peaks olema toiduainete hinna tõus.

Janar Suuster, mesinik ja meekaupmees, Hany OÜ juhatuse liige:

See aktsiisitõus kuulub lausa huumori valdkonda! Viskasime ühe sõbraga mingi teise hinnatõusu teemal iroonilist nalja, et meie ettevõtjatel läheb nii hästi ja meie maksukoormus ongi liiga väike – seda saaks ju ometi tunduvalt tõsta!

Ühest küljest saan muidugi aru, et keskkonda tuleb kaitsta ja hoida ning keskkonna reostamist igasugu sodiga tuleb takistada. See kõik on arusaadav.

Samas – kuidas ma saaksin mett teistmoodi pakendada? Praegu kasutan selleks plasti ja klaasi, kas edaspidi panen mee papptopsidesse? Sellistesse, millega tanklates kohvi müüakse?

Juba praegu on pakend ettevõtja jaoks suur kulu. Rahaline kulu suureneb niikuinii, aga väikeettevõtte halduskoormus jälle kasvab.

Loomulikult mulle see aktsiisitõus ei meeldi ega meeldi see ka tarbijaile.

Igasuguste aktsiisitõusude puhul räägitakse, kuidas see peaks olukorda paremaks muutma. Pigem aga on selle mõte täita riigikassat.

Print Friendly, PDF & Email