Muinsuskaitse toetab riigigümnaasiumi avamist Vanalinna koolis (9)

Riigigümnaasiumi avamisel Vanalinna koolis jääks hoonest endast alles üsna vähe. Samas antaks linna väärikaimale koolimajale tagasi selle algne ilme, mida täiendataks tänapäeva nõuetele vastava juurdeehitisega.

SEISAB TÄNAVAL: Mihkel Koppel seisab kohas, kus peaks hakkama paiknema taastatav Kooli tänav Pika ja Kohtu tänava vahel. Vanalinna kooli hoone väärtuslikem osa on vasakpoolne juugendstiilis hooneosa. Vanim, kuid ümberehitatud osa on jällegi parempoolseim. Sellest on, tõsi küll, säilinud vaid akende alumise piirini ulatuv müüritis.
RAUL VINNI

Kuressaare linnavalitsus on riigigümnaasiumi rajamisest rääkides alati näinud esimese valikuna Vanalinna kooli maja. Seejuures oli oluline, millised eritingimused esitab muinsuskaitse, kuna hoone on ajalooline ja asub Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealal.

Valminud ja allkirjastatud muinsuskaitse eritingimustes tõdetakse, et riigigümnaasiumi rajamine Vanalinna kooli ruumesse oleks igati hea, kuna hoone säilitab oma ehitusaegse ülesande ja jätkab traditsiooni. Kooli funktsiooni pole maja oma 200-aastase ajaloo jooksul täitnud vaid 16 aastat pärast II maailmasõda, mil hoone oli varemetes.

Arhitekt Mihkel Koppeli koostatud muinsuskaitse eritingimuste mahukas dokument näeb muu hulgas ette parkla rajamise kooli praegusele staadionialale, samuti praeguse peasissekäigu ees olnud Kooli tänava taastamist. Mihkel Koppeli hinnangul on Kooli tänava munakivisillutis praegugi asfaldi all täiesti olemas. Seda võib eeldada näiteks Kohtu tänava kõrguse järgi.

ESKIISID: MIHKEL KOPPEL

Koolihoone saaks endale mahuka juurdeehitise praegusesse siseõue, mis ehitataks praeguse majaga kokku nii, et olemasolevad seinad jääksid siseseinadeks.

Arhitekt ütles, et ta arvestas oma tööd tehes haridusministeeriumi poolt linnavalitsusele etteantud ruumimahtudega. Eritingimustes tõdeb ta, et plaanitav juurdeehitis mahuks kooliga seotud kinnistule vabalt ära.

Kokku võiks tulevikus olla pinda ca 4200 ruutmeetrit. Hetkemahtusid arvestades tuleks juurde ehitada umbes pool.

Lisaks on eritingimustes toodud mitmeid suuremaid ja väiksemaid tingimusi. Koppeli sõnul ei ole eritingimused muinsuskaitse mõistes piiravad. “Loetelu, et mõni põrandaliist või nael tuleb alles jätta, ei ole,” märkis Koppel ja selgitas, et eritingimustes keskendutakse peamiselt kooli ümbrusele ja liikluslahendustele.

Kooliga seotud kinnistutele saaks rajada piisavalt virgestuselemente ning lahendatud oleks ka parkimisküsimus. Huvitava elemendina soovib muinsuskaitse ka hoone edelanurgas olnud ajaloolist torni, kus Koppeli idee kohaselt võiks paikneda näiteks raamatukogu.

Nii haridusministeeriumist kui ka linnavalitsusest öeldi, et kumbki ametkond ei olnud neljapäevaks muinsuskaitsest veel ametlikku vastust saanud. Kui see tuleb, siis hakatakse kujunenud võimalusi ja olukorda arutama. Juhul kui otsustatakse toetada gümnaasiumi avamist Vanalinna koolis, tuleks korraldada arhitektuurikonkurss.

Koppel loodab oma sõnul, et riigigümnaasiumist Vanalinna koolis saab asja. Tema sõnul on hoone viletsas seisukorras. “On tehtud palju valesid otsuseid ja palju otsuseid on tegemata jäetud,” arvas ta. Hoone on tema sõnul paras kompott erinevatest stiilidest ning nüüd annaks seda kõike huvitavalt kokku mängida.


Keeruka ajalooga hoone

Hoone algne osa on ehitatud tõenäoliselt aastail 1880–1890. Tegu oli aadlielamuga. 1911 osteti hoone riigile, et avada seal kolmeklassiline kreiskool. Aegade jooksul on hoonele tehtud juurde- ja ümberehitisi. 1919 avati seal esimene eestikeelne Saaremaa Eesti Segagümnaasium.

Oktoobris 1944 süütasid taganevad sakslased koolihoone põlema. Koos majaga, milles gümnaasium oli järjepidevalt töötanud 79 aastat, langesid tuleroaks peaaegu kogu kooli inventar, raamatukogu ja arhiiv. Koolihoone põles seest tühjaks, müürid jäid püsti.

Uuesti alustas kool tööd 1960. aastal, kui seal avati Kingissepa 8-klassiline kool. Vanalinna kooli alguseks loetakse õppeaastat 1993/1994.

Print Friendly, PDF & Email