Kogulas pandi nurgakivi Eesti suurimale veiselaudale (5)

Kogulas Eesti suurima lihaveiste lauda pidulikul nurgakivipanekul peetud sõnavõttudes kiideti saarlaste ja Tuule Grupi rolli lihaveisekasvatuse arendamisel Eestis.

NURGAKIVI: Vundamenti talletati metallsilinder, millele parajasti lisab segu Kristi Väli. Tagaplaanil Martin Leedo ja Swedbanki esindaja Tarmo Vipre.
Maanus Masing

“Kui on nii palju maad, kus veiseid kasvatada, siis tuleb see ära kasutada,” ütles maaeluminister Tarmo Tamm eile Kogulas Saare Veisekasvatus OÜ 864-kohalise ammelauda nurgakivipanekul. “Saaremaa on siin juba praegu väga edukas ja leidnud oma niši.”

Minister märkis, et viimase kümne aastaga on Eestis lihaveiste arv suurenenud 3,8 korda ja veisekasvatajate arv üle kahe korra. Praegu kasvab Eestis 72 000 lihaveist, neist umbes kuuendik Saare maakonnas. Minister möönis, et tema hinnangul on Eestil potentsiaali olla edukas veiseliha eksportija. “Uue lauda ehitamine on näide, et sektorit on võimalik edasi arendada ja kiitus nendele inimestele, kes sellega tegelevad.”

Tarmo Tamm ütles, et Eestis on 125 000 ha sellist maad, mida ainult niidetakse ja kus rohi jäetakse maha. “Selle maa peal me võiksime kasvatada lihaveiseid, hobuseid, kitsesid, lambaid, mis annaks meile rikkust ja riigile raha.”

Riigikogu liige Kalle Laanet nimetas Tuule Grupi uue lauda ehitamist tähtsaks sündmuseks, millega saarlased annavad taas kord oma panuse puhta toidu säilimisse ajal, kus puhta toidu, õhu ja vee kadumisoht on muutunud suureks riskiks. Et uues laudas toimuks poegimine nagu kellavärk, kinkis Laanet laudale riigikogu kella.

Eesti põllumajandustootjate keskliidu president Tõnu Post rääkis, et uute lautade ehitamine annab tunnistust piirkonna elujõust. “See on vana tõde, et toit tuleb põllult ja farmist ning kui farme juurde tuleb, siis on see meie majandusele ja maaelule väga positiivne.”

Eesti tõuloomakasvatajate ühistu esimehe Tanel-Taavi Bulitko sõnul näitab uue lauda ehitamine kogu Eesti lihakasvatajatele uut kvaliteeti. “Paljud arvasid, et lihaveisekasvatus on üks kerge ettevõtmine, aga nüüd me näeme, et kergest ettevõtmisest on asi kaugel,” sõnas Bulitko. “On ääretult oluline, kuidas vasikas sünnib, sellest saab alguse kogu sektori areng.”

Bulitko avaldas arvamust, et veiseliha kvaliteet, mis tulevikus uutest investeeringutest johtuvalt tarbijate lauale jõuab, on kindlasti väga muljetavaldav.

Tuule Grupi juht Vjatšeslav Leedo tuletas meelde, kuidas ta erinevalt lapsest saati põllumajanduses olnud Tõnu Postist ostis oma esimese lauda 10 aastat tagasi ja tegi seda mingitel juhuslikel asjaoludel. Sellele järgnes lihatööstuse ostmine. Leedo tunnustas oma nooremat poega Martin Leedot, kes on ühes koolipingist tulnud Kristi Väli ja Helerin Opiga ehitanud üles Eesti suurima veisekasvatusettevõtte.

Vjatšeslav Leedo andis teada, et lähiajal on firmal kavas laiendada Laimjala vallas asuvat nuumalauta 600 kohalt 1000 kohani ning seista hea selle eest, et Saaremaal piimaühistu eeskujul moodustataks ka Saaremaa lihaühistu.

Augustis valmiv Kogula laudakompleks koosneb kahest laudast ja ühenduskoridorist. Mõlemasse lauta on planeeritud 216 looma, kokku seega 432 ammlehmakohta. Lisaks on arvestatud, et iga ammlehma kohta on laudas ka üks vasikas.

Laudakompleksi suletud netopind on 5531,4 m2. Lauda kõrgus on 10,5 m, pikkus 66 m ja laius 103 m (kumbki laut 43 m ja ühenduskoridor 17 m).
Kompleksi kuuluvad ka kaheosaline raudbetoonist tahke sõnniku hoidla ja lägamahuti.

Print Friendly, PDF & Email