Hädaolukordadeks peab valmis olema

Juri Zabellevitš

“Tavapäraselt ollakse harjunud, et päästevaldkond tegeleb peamiselt tulekahjude kustutamise ja ennetustööga,” kirjutab Saaremaa päästepiirkonna Kuressaare korrapidamisgrupi vanemoperatiivkorrapidaja Juri Zabellevitš. “Tegelikult aga vastutab päästeamet lisaks tule-, vee- ja pommiohutusele ka mitmete hädaolukordade lahendamise eest Eestis.”

Meie kodumaa on üsna rahulik paik ja suurõnnetusi juhtub siin õnneks harva, seega tuleb päästjatel ja ka meie koostööpartneritel end päris sündmusteks kuidagi vormis hoida. Parim viis seda teha on õppuste ja harjutuste käigus.

Kindlasti mäletavad saarlased eelmisel aastal toimunud rahvusvahelist õppust SaareModex, mis on hea tõestus sellest, et ka rahvusvahelisel tasandil peetakse sellisel kujul õppimist oluliseks ja harjutatakse valmisolekut erinevate õnnetuste korral tegutsemiseks.

Märk ja meeldetuletus

Kui aasta tagasi harjutati üheskoos üleujutusest tingitud hädaolukordades tegutsemist, siis sel aastal, täpsemalt 7. juunil, toimub Saaremaa Sadama piirkonnas rannikureostuse likvideerimise koostööõppus. Nii suurelt kui mullu seekord asja ette ei võeta ja keskendutakse eelkõige lähimate võimaluste kasutamisele. Õppuse eesmärk ongi valmistuda ühes koostööpartneritega võimaliku rannikureostuse kokkukorjamiseks ja likvideerimiseks. Harjutuste käigus saavad osalejad harjutada praktilisi ja protseduurilisi tegevusi reaalsusele ligilähedases keskkonnas. 2013. aasta parafiinireostus Sõrve säärel oli märk ja meeldetuletus sellest, et sellised õnnetused ei hüüa tulles, kuid seda enam peame nendeks valmis olema.

Hoolimata asjaolust, et Läänemeri on üks kõige paremate jälgimissüsteemidega varustatud meri, juhtuvad õnnetused merel sellele vaatamata. Avariide tagajärjeks on sageli just naftareostus. Reostusõnnetuse teeb keeruliseks see, et reostus võib levida üsna kaugele vette sattumise kohast. Läänemerel möödub Saare- ja Hiiumaast aastas sadu, tuhandeid laevu, millest paljud on tanker-tüüpi ja mille lastiks on erinevad naftasaadused.

Merel toimunud naftareostus mõjutab oluliselt just Eesti merealade madalikke ja rannikuala. Naftareostus mõjutab põhjataimestikku, vähendades makrovetikate esinemist, mis on toiduringi oluline komponent. Samuti võivad naftareostuse tõttu hukkuda linnud, see on ohtlik ka mereimetajatele.

Päästeamet on selle õppuse peakorraldaja, osa aga võtavad sellest veel keskkonnainspektsioon, keskkonnaamet, politsei- ja piirivalveamet, Eestimaa looduse fond, Saaremaa vabatahtlik merepääste selts ning Karala vabatahtlik tuletõrje selts.

Kõikidele osalevatele partneritele valmistatakse ette nende spetsiifikast lähtuvalt ülesanded, mida õppuse käigus asutakse lahendama.

Küsimused on oodatud

Päev enne õppust, 6. juunil, toimub kõigile huvilistele Raiekivi säärel infopäev. Õppusel osalevad ametkonnad räägivad nii eelseisvast õppusest kui ka sellest, kuidas sellised õnnetused võivad mõjutada inimeste elu, milleks peab valmis olema ning kuidas end ja oma peret hädaolukordadeks ette valmistada. Infopäeval keskendutakse ka Saaremaast lähtuvalt siinsetele võimalikele hädaolukordadele ja nende lahendamisele. Kõigil osalejatel on võimalus kaasa rääkida ja küsimusi esitada.

Lisaks mõttevahetusele õppusel osalejatega saavad kõik huvilised vaadata näitust Eestis juba olnud hädaolukordadest ja uudistada reostustõrjes kasutatavaid vahendeid. Kellel sellest veel väheks jääb, saab järgmisel päeval, 7. juunil tulla vaatama ka õppust ennast.

Usun, et kõik me teame, kui ilus ja mitmekesine on meie rannikuala. Teatavasti ei tule aga ükski asi meile niisama kätte ja nii peamegi oma kaunist loodust üheskoos teadlikult ka kaitsma ja hoidma.

Print Friendly, PDF & Email