Starditoetus annab uue alguse võimaluse

Töötukassa pakutava alustava ettevõtja toetusega on kolmel viimasel aastal loodud või loomisel 67 töökohta.

ALUSTAV ETTEVÕTJA: Ene Lopil on palju tooteid valmis ja nüüd tuleb need maha müüa.
Raul Vinni

Muhu Pagarit teavad vahest kõik. Nüüdseks Eesti üheks omanäolisemaks ja populaarsemaks leivatootjaks tõusnud ettevõte sai samuti seemneraha töötukassast. Samamoodi nagu seda on saanud kümned alustavad ettevõtjad väga erinevatel elualadel.

Ene Lopp asutas oma ettevõtte märtsis. Loetud nädalad tagasi sai ta töötukassa kaudu ettevõtluse alustamise toetust. Ene on indu täis ja loodab, et keeras sellega elus täitsa uue lehekülje.

Konsultant aitas mõelda

E.L Nahakoda nime all tegutsema hakanud Ene jõudis toetuseni pärast töötukassa konsultandiga vestlemist. Töötuna teadupoolest niisama, käed rüpes, istuda ei saa ning tuleb käia konsultatsioonides ja koolitustel. Ene oli varem lõpetanud kohaliku ametikooli nahatöö erialal ning see töö meeldis talle väga.

“Rääkisime minu huvidest ja konsultant nägi, kuidas mul nahatööst rääkides silm särama hakkas,” meenutab ta. Sealt edasi tuli toetuse saamiseks kohustuslik ettevõtluskoolitus ja äriplaani kirjutamine.

Erinevate nahast aksessuaaride tootmisele keskenduva Ene esimene äriplaan läbi ei läinud ja toetust ei saanud. “Ma pole selline projektikirjutaja,” arvab ta ise. Kuid ta ei loobunud ja võttis endale ühe tuttava appi ning koos saadi uus plaan valmis. Saadeti ära, esmalt tuli päring mõne lisaküsimusega ja siis teade toetuse saamisest. Töötu põli sai hoobilt otsa. “Sellega oli endale töökoht loodud,” võtab ta alustava ettevõtja toetuse saamise mõtte kokku.

Kuigi toetust võis küsida 4474 eurot, küsis Ene 4244. Sellest 2088 läks nahatööks vajaliku õmblusmasina soetamiseks, mis on tal nüüd juba käes. Lisaks soetas ta erinevaid materjale. Igapäevasteks töövahenditeks ostis ta ka arvuti ja toodete pildistamiseks foto­aparaadi.

Laud on Enel seni vaid käsitsi õmmeldud tooteid täis ning tema sõnul on nende müümine keerulisem kui tegemine. Kuigi see viimane läheb tänu õmblusmasinale nüüd palju kiiremini. Praegu otsibki ta turunduskanaleid, võttes kasutusele nii sotsiaalmeedia kui ka pakkudes oma tooteid kauplustele.

Esialgu valmivad ta tööd kodus. “Tulevikus näen ennast väikest poekest omamas,” kinnitab ta.

Alustava ettevõtjana on saanud toetust ka nüüdseks oma tegemised korralikult käima saanud Mareli Rannap Saare Vildist. Kuni toetuse saamiseni tegi ta oma vilditud asju käsitsi. “Kogu toetuse raha eest ostsin viltimismasina,” sõnab ta.

Osta toetusega midagi toekat

Tal endal ei oleks masina ostmiseks kulunud raha kuskilt võtta olnud ja nii poleks ka masinat tulnud. “Nüüd kolm aastat hiljem on see mul pidevalt töös,” räägib ta.

Tema soovitus on osta toetuse eest midagi toekamat ja väga vajalikku. “Kui oleksin toetuse eest ostnud palju pisikesi vidinaid, nagu arvuti või pesumasin, siis oleks see raha kulunud tühja-tähja peale, mida on võimalik raha tasapisi korjates ka ise osta,” toob ta näite ja ütleb, et on niimoodi hiljem soetanud näiteks tsentrifuugi.

Taotluse tegemisel oli Rannapil oma sõnul abi ka arenduskeskusest, kus ta sai oma plaani ette näidata. Tema pluss oli ka see, et oli selle tööga hobikorras juba aastaid tegelenud ja turuga kursis. “Teadsin väga kindlalt, mille jaoks mul toetust vaja on,” ütleb ta.


Kümneid häid otsuseid

Töötukassa Saaremaa osakonna juhataja Ave Reimaa-Lepiku sõnul on tegevusvaldkondi väga mitmesuguseid.

2015. aastal sai toetuse 19 avalduse esitanut ja nende ettevõtetega loodi 32 uut töökohta. Tegevusalade kaupa oli esikolmik järgmine: elamute ja hoonete remont, sporditegevus, mesindus.

2016. aastal toetati 21 avalduse esitanut ja loodi 26 töökohta. Tegevusalade kaupa: toitlustus, fotograafia, maastiku hooldus ja korrashoid.

Selle aasta nelja esimese kuuga on tulnud kaheksa positiivset otsust ja planeeritud üheksa töökohta. Tegevusvaldkonnad on erinevad: on ehitus, raamatupidamine, majutus jms, toitlustus, käsitöö jne.

Reimaa-Lepiku sõnul on oluline ka see, et lisaks alustamise toetusele saab alustav ettevõtja taotleda raha ka ettevõtte tegevusvaldkonnaga seotud mentorluse, individuaalse nõustamise ja koolituse kulude jaoks. Töötukassa on aastaid teinud koostööd Saaremaa arenduskeskusega ja just mentorklubi raames.

Print Friendly, PDF & Email