Elamused Saaremaa mõisatest

Nii nagu kevaditi ikka, kutsus SA Saaremaa Turism majutusettevõtjaid, reisikorraldajaid ja turismiinfo jagajaid eelmisel nädalal õppereisile. Seekord keskenduti mõisatele.

Reisiseltskonnale rääkis mõisatest Kuressaare Ekesparre butiikhotelli perenaine Anu Lomp, kes on teinud sellekohase uurimistöö. Kuna esimene sihtkoht oli Tõlluste mõis, alustas Anu Lomp just selle mõisa tutvustamisest.

1528. aastal esmakordselt kirjasõnas mainitud mõisas valmistatakse nüüd toorainet kosmeetikafirmale. Mõisas tegutseb Venemaa naturaalkosmeetikabrändi Natura Siberica Eesti tütarfirma Eurobio Lab OÜ. Firma nimistus on üle 700 toote. Suur osa neist on Sandla poes müügil. Tallinnas Viru keskuses avati mullu sügisel firma esinduskauplus.

Seletusi jagas Tõlluste mõisa tootmisjuht Diana Õisnurm. “Kohapeal on tööl neli inimest. Oleme pühendunud tootmisele. Mõisa peahoones me ei tegutse. Turistide huviobjekt on ka Tõlluste tamm. Siin all näete draakoni pead,” viitas Õisnurm looduslikule skulptuurile.

Laimjala mõis

XVII sajandil rajatud Laimjala mõis oli lapsepõlvekoduks ka luuletaja Debora Vaarandile, kelle sünnist möödus mullu sügisel 100 aastat. Laimjalas andis selgitusi tohter Kaja Sepp, üks kohaliku elu eestvedajaid. Kaja on valmis pannud ka pisikese näituse, kus inimesed saavad ise Laimjala kohta informatsiooni ammutada.

Nüüdne Laimjala rahvamaja paikneb mõisa kunagises hobusetallis. “1933 ehitati see rahvamajaks. Sellest ajast siiani tegutsetakse siin aktiivselt,” kinnitas Kaja Sepp.

Lööne mõisa ees ootas meid kunagi koolipoisina selles majas tarkust taga nõudnud nüüdne Valjala vallavanem Aare Martinson. Lööne mõisa on esmakordselt trükisõnas mainitud 1489. aastal. Nüüdsed omanikud on Heikki Tauno Lennart Mustonen ja Jenny Marika Brunnhilde Mustonen.

Pärast vallavanema sõnavõttu astusid mõisatrepile omanikud. “See jääb perekonnamõisaks. Oleme siin 2001. aastast. Hotelli ja restorani siia ei tule,” rõhutas Heikki Tauno Lennart Mustonen eesti keeles.

Aare Martinson rääkis värvikalt ka kõigest sellest, mis mõisa ümbruses. Tema juhtimisel tegime jalutuskäigu pärnaallee juurde. “Suvel, kui puud on lehtes, meenutab see allee nagu mõnda lossikoridori. See on üks imeline koht,” tundis Martinson koduvalla kenadest paikadest heameelt.

Pärnaalleed uudistas ka Jaan Pärn Kuressaare Staadioni hotellist. “Niisugust alleed näen küll esimest korda – kõrged sirged puud. See on küll meeldivaks üllatuseks. Tänane päev on üldse üllatusterohke olnud,” avaldas Pärn pärnaalleel rahulolu.

RAHU PÄRNAGA PÄRNAALLEEL: Roobaka küla kämpingumees Arne Rahu (paremal) koos Staadioni hotelli peremehe Jaan Pärnaga Lööne mõisa pärnaalleel.

Kaali trahter üllatas

Kaali mõisa kõrval asuvas külastuskeskuses tervitas turismiasjalisi Alver Sagur. Kes pole Kaalis ammu käinud, saavad üllatuse osaliseks. Trahteril on uus avar söögisaal, pagaritöökoda ja õlleköök. Kuigi piduliku avamiseni on veel natuke aega, palus peremees meid uues saalis istet võtta. Lõunasöök maitses imehästi.

Kandla mõisa külje all asuvasse Roosi talu lambarestorani astusid paljud sisse esimest korda. Talu peremees Kaljo Rand andis põhjaliku ülevaate nii lambakasvatusest kui ka restorani pidamisest, samas tõdedes, et lambapidamine ei tasu ära. Kuigi talul on 1700-pealine kari, on peremees juba otsustanud, et selle alaga ta enam kaua ei tegele. Restorangi jääb eeloleval suvel suletuks. “Kas nii hääbubki maaettevõtlus?” arutleti omakeskis.

DIALOOG: Roosi talu peremees Kaljo Rand selgitab oma
lambarestorani ees Lepametsa puhkemajade perenaisele Maie Viirsalule lambakasvatuse probleeme.

Abula külas on Tiiu ja Raivo Kauber piimalammaste pidamise juba lõpetanud. Kauberite Uustlu talust on tehtud telesaateid ja kirjutatud lugusid mitme väljaande jaoks. Abulasse tullakse ikka. Siinsel puhkekülal on oma võlud.

Pidula mõisa uued omanikud tahavad renoveerimist jätkata ja senitehtu asemel mõningaid uuendusi sisse viia. Tarvo Kriisa ja tema koostööpartnerid on hakkamist täis. Eks aeg näita, kuidas uuenduskuur edeneb.

UKS LUKUST LAHTI: Pidula mõisa uus peremees Tarvo Kriisa on kohe nõus Ingrid Paistele oma valdusi näitama.
3x Aare Laine

Loona mõisal läheb kenasti mööda sissetallatud rada. Katrin Trumann andis kõigest värvika ülevaate.

Pilguse mõisa perenaist Signe-Sarah Arrot jagub mõisa leivaahju juurde, külalistemajja baarileti taha, giidina mõisa valdusi tutvustama ja veel õppejõuna tudengite ette. Peatselt võtab sarmikas mõisaproua ette pika teekonna – läheb Antarktikasse Pilgusega seotud Fabian von Bellingshauseni radadele.

Tagasiteel Kuressaarde tänati reisi korraldajaid, kõiki, kes ühel või teisel viisil Saaremaa tutvustamisele kaasa aitasid.

Print Friendly, PDF & Email