Majandusminister Simson taganes “mugavusliinist” (6)

Majandusminister Kadri Simson taganes ministeeriumi kantsleri Merike Saksa Hiiu- ja Saaremaa vahelise laevaliini kohta öeldud väljenditest “mugavusliin” ja “lubamatu riigiabi”.

“Ma ei pea saartevahelist ühendust mugavusteenuseks,” kinnitas Simson üleeile riigikogu kõnepuldist vastuseks arupärimisele. Riigikogu liikmed lähtusid arupärimises omakorda Saare ja Hiiu maavalitsuse kriitikast Soela väina liini kehva graafiku kohta. Lisaks kantsler Saksa märtsis selle kohta saadetud vastusest: “…tuleb arvesse võtta ka seda, et tegemist on mugavusliiniga.”

Ebaõnnestunud sõnad

Saks lisas toona: “Mugavusliini võimalikult suurt reiside arvu ei saa riik aga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul näiteks Vormsi, Kihnu ja Ruhnu saart ühendavate hädavajalike ja ainsate transpordiliinide arvelt prioriteediks seada.”

“See ei olnud kõige õnnestunum sõnavalik,” ütles riigikogu liige Urve Tiidus arupärimist sisse juhatades. Kõrge riigiametniku sõnakasutust on varem kritiseerinud mõlema saare ettevõtjad ja omavalitsusliidud, aga ka endine Hiiu maavanem Tiit Laja ja ekspeaminister Mart Laar.

Urve Tiidus tähendas, et saartevaheline laevaliiklus elavdab kahe saare vahelist majanduskoostööd, sealhulgas turismi. Kuid majandus- ja kommunikatsiooniministeerium leidis, et avalikest vahenditest toetatav ühistranspordiliin on mõeldud eelkõige reisijate, mitte kaubaveo tagamiseks. Juttu oli muu hulgas piimaveost, konkreetselt AS-i Saaremaa Piimatööstus vajadustest.

Üksikute ettevõtjate majandustegevuse toetamine olevat ministeeriumi kinnitusel vastuolus ühistranspordi korraldamise ja rahastamise põhimõtetega ning oleks ka lubamatu riigiabi.

Nüüd taganes minister Simson ka sellest väitest: “Kui probleemi foon on see, et Hiiumaal toimub piimatootmine ja piimatootjad peavad oma toorpiima viima Saaremaale, kus on lähim piimakombinaat, siis ma arvan, et ka paremate ühenduste korral ei paneks see Hiiumaa piimatootjaid Euroopa Liidus kehtestatud reeglite alusel riigiabi saajaiks.”

Ta lisas, et Saks ei oleks maavalitsustele sellist vastust ilmselt saatnud, kui saarlased-hiidlased poleks viidanud, et igapäevaseid reise on vaja üksnes ühe konkreetse ettevõtja huvides, mis tõepoolest ei ole kooskõlas ühistranspordi korraldamise eesmärgiga.

Kui oleks öeldud, et seda on vaja paljude Hiiumaa piimakarjapidajate regionaalpoliitiliste vajaduste täitmiseks, siis riigiabi poleks mõtet olnud siin vastuses välja tuua, rääkis Simson.

Juurde vaja 61 200

Hiiu ja Saare maavalitsus ei kooskõlastanud märtsis ministeeriumi pakutud liinigraafikut, sest leidsid, et Sõru-Triigi liinil on vaja parvlaevaühendust iga päev ja aastaringi ning reiside arv peaks olema aastas ministeeriumi pakutud 1038 reisi asemel 2016 reisi. Kui palju see maksma läheks, Simson öelda ei osanud. Küll aga teadis ta, et kui lisada aastaringselt igapäevase ühenduse tagamiseks iga päev üks edasi-tagasi reis ehk kokku 306 reisi, maksaks see 61 200 eurot.

Kadri Simson selgitas, et praegu on igapäevane ühendus aastas 52 nädalast 23 nädalal. “Läbi aastate on periood, kus laevagraafik on olnud igapäevane, pidevalt kasvanud ja see on meil ka edaspidi eesmärgiks,” kinnitas minister. Alates juuni keskpaigast tehakse senise kahe edasi-tagasi reisi asemel kolm ja juuli algusest augusti keskpaigani neli edasi-tagasi reisi.

Print Friendly, PDF & Email