Omavalitsused duubeldavad laenukoormust (3)

Laenu võtmine ja omavalitsuste ühinemine ei ole küll kuidagi seotud, kuid puhtjuhuslikult on Saaremaa omavalitsuste laenukoormus aastatel 2016–2017 kahekordistumas.


Ühinemisprotsessi käigus tõusis enam avalikkuse huviorbiiti omavalitsuste laenukoormuse küsimus. Kuigi investeerimiseks laenu võtmine on omavalitsustes tavapärane praktika, langes kriitika osaks neile, kes justkui ühinemise tuules või hirmus laenama hakkasid.

Kriitikute seas oli ka protsessis otseselt osalevaid isikuid. Näiteks tõi Lääne-Saare valla esindaja ühendomavalitsuse läbirääkimiste juhtkomisjonis ehk Andres Tinno mullu suvel välja, et suure ühinemise teeb silmnähtavalt keerukamaks lisaks muule olukord, kus väikevallad võtavad laene, mida nad iseseisvalt teenindada ei suuda.

Omavalitsustelt saadud andmetest tuleb tõepoolest välja, et kui hetkel on laenu jääk kokku umbes 14 miljonit eurot, siis Saaremaa vallale pärandatakse lõpuks ikkagi 22 miljoni euroni küündiv võlg, kui arvestada, et umbes 1,4 miljonit jäägist makstakse enne aasta lõppu tagasi ja osa laenu jäägi andmeid pärineb 2016. aasta lõpust.

Seejuures tasub tähele panna, et kui Lääne-Saares ja Kuressaares elab laias laastus kaks kolmandikku loodava valla elanikest, siis laenukoormuse osas tuleb neilt kolm neljandikku. See protsent oleks oluliselt madalam, aga mõlemad suured plaanivad veel laenu võtta – Lääne-Saare 4,4 miljonit eurot (pluss 3 440 000 eurot varasemate laenude refinantseerimiseks) ja Kuressaare
3 500 000 eurot.

Lääne-Saare vallavalitsuse infotöötaja Merike Lipu viitas kolme valla ühinemislepingu täitmisele – suurimad investeeringute summad on kavas kasutada kolme kultuurimaja rekonstrueerimiseks Kärlal, Astes ja Lümandas. “Suure valla ühinemisest tingituna neid otsuseid ei tehtud,” kinnitas ta.

Ka Kuressaare linnavalitsuse rahandusnõunik Diana Traumann tõi välja, et laenu võtmine 2017. aastal on pikaajaliselt ette planeeritud ja ühinemisega sel mingit pistmist pole. “Linn on uute kohustuste võtmisse suhtunud pigem konservatiivselt ja linna netovõlakoormus on olnud stabiilselt alla 60%,” lisas ta.

Peaaegu kõik vallavanemad ütlesid samuti selgelt välja, et ees ootaval ühinemisel ja laenu võtmisel ei ole mitte mingisugust seost. Vaid Torgu vallavanem Tiit Põld lausus: „Laenuvõtmise plaan on seotud ühinemisega niipalju, et edasi lükata pole enam kuhugi.“

Lisaks Torgule kasvatab väiksematest valdadest oma võlakoormust kõige märkimisväärsemalt Kihelkonna. Otsus 950 000 euro suuruse laenu võtmiseks on seotud hooldekodu rekonstrueerimise ja laiendusega ehk planeeritud tegevusega, märkis vallavanem Raimu Aardam.

Võrreldes teistega on suuremad summad plaanis laenata ka Pihtlal ja Leisil, vastavalt 350 000 ja 500 000 eurot. Pihtlas on kavas Kaali kooli, Sandla kultuurimaja ja valla teede remont. „Laenu võtmine ei ole seotud ühinemisega, vaid vajadusega need tööd ära teha,“ märkis vallavanem Jüri Saar. Leisi vallavanem Ludvik Mõtlep tõi aga välja, et kätte on jõudnud investeeringujärg Pärsamale uue katlamaja ehitamiseks ja soojatorustike rekonstrueerimiseks. „Eesootav ühinemine ei mõjuta laenuvõtmist absoluutselt,“ kinnitas ta.

Mullu võtsid nii Mustjala, Laimjala, Valjala kui ka Salme kõik 300 000 euro suuruse laenu. Vallavanem Vilmar Rei märkis, et igapäevane elu peab edasi minema ka praegu ja lähtutud on ikkagi praktilistest vajadustest.

„Kuna ühinemine on olnud päevakorral pikka aega, siis ei ole mõtet vaadata eilsesse ja jääme lootma, et ühinemine toob kaasa ainult positiivseid otsuseid ja häid investeeringuid,“ oli ta optimistlik.

Tuleviku investeeringutest annab aimu ühinemislepingu lisa 2, kust leiab investeerimisobjektide loetelu. Kokku on nende maksumus 21 555 001 eurot, millest omafinantseering on 16 085 500 eurot.

Kuna ühinemistoetusest kõikide objektide rahastamiseks ei piisa, siis ülejäänud kaetakse eelarve positiivsest tulemist, toetustest ning laenuga.

Väärib veel märkimist, et Orissaare vald on ainus, kus ei ole mullu laenu võetud ja ei kavatseta seda teha ka tänavu. Orissaare laenu jääk jääb siiski alla vaid Kuressaarele ja Lääne-Saarele.

  • Ühinevas vallas on laenu suurus ühe elaniku kohta 750 eurot.
  • Kõigi ühinevate omavalitsuste laenumakse kokku on suurusjärgus 205 000 eurot kuus. Siinjuures ei ole arvestatud laenudega, mida on alles kavas võtta.
  • Kokku on ühinevate omavalitsuste laenude jääk 14 miljonit eurot ja omavalitsustel on kavas veel laenu võtta 10,1 miljonit eurot, mis teeb kokku umbes 24,1 miljonit eurot.

Print Friendly, PDF & Email