Taimemüüja pages ostjatest hüljatud Kuressaare turult (7)

Veerand sajandit Kuressaare turul taimede ja amplitega kaubelnud Valjala aednik Jaan Aasel ei pea Saaremaa olulisemat turgu enam kasumlikuks kauplemiskohaks.

ENNE STARTI: Taimekasvataja Jaan Aaselil seisab ees järjekordne müügihooaeg, hulgaliselt kohtumisi vanade ja uute kundedega.
Maanus Masing

Vabariigi sünnist saati Kuressaare turul kevadel esimeste hulgas kauplemiskoha sisse võtnud Jaan Aasel eelistab nüüd linna turule Agricenteri esist, sest turult on ostjad ära kadunud. “Tahan ka mõne kopika teenida, aga müük on nii väike, et sõidan kogu raha maha,” rääkis Aasel, kes eelmisel aastal pärast paari päeva mõttetut passimist pillid kotti pani. “Mõni üksik inimene käis ainult.”

Teada-tuntud taimekasvataja kurtis, et turul kauplemine hakkas rentaablust kaotama pärast seda, kui turuhoone-tagune plats rõivamüügiputkasid täis topiti ja kadus autoga turule ligipääsemise võimalus. Et ka ümberkaudsed tänavad on sageli autodest triiki pargitud, siis pidid taimehuvilised parkima oma sõidukid turust kaugele ning vaikselt, aga järjekindlalt hakkas see kajastuma ka läbimüügis. “Kui sul on ikka tomati- ja lillekastid, siis sa ei taha nendega poolt linna läbi jalutada.”

Kevad algab vaevarikkalt

Jaan Aasel meenutas hea sõnaga oma esimest kümmet turuaastat, kui kauplemas sai käidud kuus korda nädalas ja reedel-laupäeval oli rahvast nii massiliselt, et inimesed ei mahtunud üksteise kõrvale ära.

Nüüd on turu tagumine plats putkadest küll lagedaks tehtud, ent Aaseli sõnul ei käi inimeste vana raja peale tagasi meelitamine niisama lihtsalt. “Kui üks asi on juba käest ära läinud, siis seda tagasi saada on üldiselt keeruline,” arutles Aasel. “Nüüd käivad peale, et ma ühe korra nädalas hakkaksin turul käima, aga eks paistab.”

Aaseli sõnul müüb ta taimi nüüd Kuressaares Agricenteri juures ja teeb kaubabussiga mööda maakonda iga kahe nädala tagant taimemüügituure. “Esialgu on võõrasemad ja paar kasti tomatitaimi, suvelilli veel ei osteta,” rääkis Aasel.

Taimekaupmees märkis, et kevade algus läheb ikka üle kivide ja kändude. “Iga hooaeg käivitub väga visalt, algus on igal aastal jube raske,” tunnistas Aasel. Olgu Agricenteri juures või kaubikuringil, tuleb esimesed nädalad kohal käia, vaatamata sellele, et ostjaid liigub väga vähe.

Saab leiva lauale

“Kui sind hooaja hakul pole, siis ei oska ka hiljem keegi sinu juurde tulla,” selgitas Aasel, kelle sõnul seisneb tühjalt passimise mõte inimestele oma olemasolust teadaandmises. Oluline on ka lai sortiment, sest 2–3 lille pärast keegi kaupmehe juures käima ei hakka. Jaanil kasvab aiandis poolsada erinevat lillesorti.

Jaan Aasel rääkis, et praegu on tal mitu kasvuhoonet, kus on tuhandel ruutmeetril kokku paarkümmend tuhat lilletaime.

Pool sissetulekust läheb Jaan Aaselil aiandi kuludeks tagasi, aga leiva ja rammusa viilu vorsti teenib ta lillemüügiga nüüd juba lauale küll. Oma maja ja kasvuhooned on Jaan püsti pannud kogu oma metsa ja maa müügist saadud tuluga. “Esimesed 15 aastat panin aiandisse ainult raha sisse, aga nüüd olen hakanud teenima – see on pika töö tulemus.”

Üha tihenevast konkurentsist Jaan end heidutada ei lase, tal on üksjagu kogemusi, mis annavad kindlustunnet ja on otsuste langetamisel abiks.

“Eks ma toimetan ikka nii, nagu ma õigeks pean,” rääkis mees, kes abilistena kasutab hõimlasi, aga ka ühte Tartumaalt pärit meest, kelle ta elumere karidelt üles korjas.

“Ta elab mu juures juba mitmeid aastaid, on siia sisse kirjutatud, saab töötegemise eest söögi ja peavarju. Ma usun, et tal pole siin viga.”

Print Friendly, PDF & Email