Kalateadlased märgistavad Liivi lahel ja Väinamerel ahvenaid

Tartu ülikooli Eesti mereinstituudi kalateadlased asuvad Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfondi toel Liivi lahel ja Väinamerel ahvenaid märgistama.

Lagle Matetski

Kalanduse teabekeskuse projekti “Liivi lahe ja Väinamere ahvenavaru rännete uuring” raames, mis kestab tänavu kevadest 2020. aastani, plaanitakse individuaalsete märgistega tähistada 6000 ahvenat. Nimetatud projekti peamine eesmärk on välja selgitada, millal ja millises ulatuses Lääne-Eesti merealade ahvenad ringi liiguvad.

Ahvena kõrge hind, lai levik ja püügi vähene sesoonsus teevad sellest kalaliigist meie rannakalandusele kõige väärtuslikuma kalaliigi. Annab ju ahvenamüük enamasti ligi poole rannakalurite tulust, samal ajal kui saagist moodustab see kala umbes kuuendiku jagu. Ka harrastuskaluritele on ahven üks meeliskalu.

Viimase aja teadustööd on aga näidanud, et ahvenate alam-asurkonnad võivad olla kitsais piirkonnis nii tugeva püügisurve all, et võivad suisa täielikult välja surra. Sellises olukorras kulub loodusliku edukalt majandatava ahvenavaru uuesti tekkimiseks väga palju aega. Nõnda ongi oluline välja selgitada, kas Eesti rannikumere olulisemaid ahvenapüügipiirkondi Liivi lahte ja Väinamerd asustavad ahvenad moodustavad ühtse asurkonna või on teineteisest eraldatud. Samuti saab märgistatud kalade taaspüükide põhjal välja selgitada, kui kaugele meie ahvenad rändavad ja kuivõrd nad oma kudealade ümber püsivad. Ehk teisisõnu, kas samasid ahvenaid püütakse samas piirkonnas aasta ringi?

Anna märgistatud ahvenast teada

Kalade märgistamine on aga alles esimene etapp kala rändeteede uurimisel. Nõnda palutakse kõiki, kes märgistatud ahvena püüdma või leidma juhtuvad, sellest teada anda märgisel äratoodud kontaktandmetel (e-post: lauri.saks@ut.ee ja telefon +372 5566 0908).

Märgistamise ja taaspüügi andmete registreerimise osas teevad mereinstituudi teadlased omakorda koostööd RMK Põlula kalakasvatuskeskusega. Nõnda saavad lõhilaste märgiste tagastamisega juba kokkupuutunud kalapüüdjad ka märgistatud ahvena püüdmisest teadlastele tagasisidet anda harjumuspäraselt Põlula kalakasvanduse kodulehe (https://www.rmk.ee/organisatsioon/polula-kalakasvandus/kalamargise-tagastamine) kaudu. RMK Põlula kalakasvatuskeskuse kaudu toimub ka taaspüügiandmete esitajate premeerimine, mille jaoks on Euroopa Liidu Merendus- ja Kalandusfond planeerinud 10 eurot märgise kohta.

Kui juhtud püüdma või leidma märgistatud ahvena (vt pilt), siis palun teata sellest märgisele trükitud kontaktandmetele või Põlula kalakasvanduskeskuse kodulehe kaudu. Märgistatud kala taaspüügi teate juurde tuleks kindlasti märkida ka järgmised andmed:

1) püütud kala liik (sarnaste tähistega märgistatakse samas piirkonnas ka hauge, ka märgistatud haugide taaspüükide kohta oodatakse tagasisidet);
2) märgisel olev tekst ja number;
3) kala püüdmise aeg (päev, kuu, aasta);
4) kala püüdmise viis (püünis, mida kasutati);
5) kala püüdmise koht (võimalusel koos geograafiliste koordinaatidega, viimased on hõlpsasti leitavad maa-ameti geoportaali kasutades http://geoportaal.maaamet.ee/);
6) püügiveekogu;
7) kala täispikkus (TL, kala pikkus nina otsast sabauime lõpuni).

Märgis tuleks pildistada

Märgistatud kala ei pea tingimata surmama. Märgisega ahvena püüdmisest teatamiseks võib teha kalast koos märgisega ka pildi. Kui kalast ja märgisest koos tehtud pildilt ei ole võimalik märgise numbrit välja lugeda, siis tuleks märgis kindlasti ka eraldi üles pildistada. Kala pildistamise korral võiks tema kõrvale asetada ka mingi kindla suurusega asja, mille järgi kala pikkusest aimu saaks. Näiteks joonlaua või mündi. Nõnda saavad kalateadlased pildi pealt ise selle ahvena pikkuse ära mõõta. Kui märgistatud kala pärast ülespildistamist taas vabastada, on võimalik, et see kala püütakse uuesti kinni. Sellisel viisil saadav teave on väga väärtuslik, sest sedasi tekib selle kala rännuteede kohta palju täpsem pilt.

Märgistatud kala taaspüügist teatamise juurde tuleb kindlasti märkida ka andmed teataja enda kohta. Kirja tuleb panna teataja a) nimi; b) kontaktandmed (telefoninumber, e-posti aadress, postiaadress); c) arvelduskonto number, millele märgistatud kala taaspüügist teatamise preemia kanda; d) teataja seos kalapüügiga (kutseline kalur, harrastuskalapüüdja).

Esimesed ahvenad tähistati tänavu 19. aprillil Hiiumaal ja Matsalu lahel. Märgised on roosat värvi märgistega ja kinnitatud kalade vasakule kehapoolele, esimese seljauime tagumise osa juurde, nagu pildil näidatud. Nõnda et praeguseks on juba võimalik sääraselt tähistatud kalu Väinamerest või Liivi lahest püüda.

Lauri Saks

Print Friendly, PDF & Email