Bussigraafik inimsõbralikuks

Seadusemuudatuse eelnõu järgi hakkab Saare maakonna bussiliiklust tulevast aastast korraldama kohalik omavalitsus. Mis on suuremad probleemid ühistranspordis praegu ja mida peaks kindlasti muutma?

Urmas Kiier, Lääne-Saare vallavolinik, Laheküla külavanem:

See, et inimesed ei pääse liikuma – bussid ei käi või siis ei sobi bussiajad –, on Saaremaal tõsine probleem.

Meil Lääne-Saare vallas Lahekülas elab üle kahesaja inimese, aga mõne kilomeetri pikkust teelõiku korda teha ja seda mööda bussi käima panna ei suudeta!

Tõlli bussipeatus on jällegi nii metsa sees, et bussi ootavad inimesed ei näe bussi ega bussijuht ootajaid. Buss sõidab mööda, aga kui inimesed välja jooksevad, on juba liiga hilja.

Aga kohalike inimestega ei räägita, huvid on teised. Bussiliikluse üle ei tohiks otsustada üksikud inimesed kuskil kontoris – vallaelanike käest tuleb küsida, mida nad vajavad!

Kardan, et rahva häält ei võeta kuulda ka ühe suure valla korral, vaid otsustatakse näiteks selle järgi, kuidas endale ja bussifirmale sobivam on.

Koit Voojärv, Lääne-Saare vallavolikogu liige, sotsiaalkomisjoni esimees:

Bussiliiklust doteeritakse aasta-aastalt suuremate summadega – see on maksumaksja panus.

Saaremaal on praegu olukord, kus pea kõik omavalitsused hoiavad palgal bussijuhti, kes sõidab kooliringi, lasteaiaringi. Mõnes omavalitsuses on kokku lepitud, et sedasama bussi saavad eakad ja pensionil olevad inimesed kasutada kaupluses käimiseks. Kogu see dubleeritus näitab, et erinevad osapooled ei tee omavahel koostööd.

Ei ole keeruline analüüsida tööhõive ja avalike teenuste kättesaadavuse küsimust ning vastavalt sellele seada sisse bussiliiklus, mis vastaks elanikkonna vajadustele.

Hästi korraldatud ühistranspordivõrgustik toob kliendid uuesti teenust kasutama. Aga selleks, et seda hästi korraldada, on osapooltel vaja asjad läbi rääkida.

Elle Mäe, Kihelkonna vallavolikogu liige, sotsiaal- ja tervishoiukomisjoni esimees:

Selle ajaga, mis mina Kihelkonnal olnud olen, on transpordiühendus Kuressaarega kogu aeg kehvemaks läinud. Mina ei saaks siin elada, kui mul poleks oma autot, millega liikuda.

Bussiliine on aina vähemaks võetud, põhjendusega, et rahvas ei sõida. Rahvas sõidab aga aina vähem, sest peab ise minekuks ja tagasitulekuks võimalusi otsima.

Inimesed ei pääse liikuma – ei pääse arsti juurde, apteeki. Kihelkonna apteek on ammu likvideeritud, perearst aga Kärlale kolinud. Eriarstid on nagunii linnas. Meie sotsiaaltöötaja suur mure on inimesi arsti juurde vedada.

Lastel on üritused nädalavahetustel, aga laupäeval Kihelkonnalt bussiga liikuma praktiliselt ei pääse. Kui suur omavalitsus luuakse ja väikesed koolid suletakse, kuidas siis lapsed liikuma pääsevad? Ja kui praegune Saaremaa ühisgümnaasiumi ühiselamu kinni pannakse, siis muutub Kihelkonna laste linnas koolis käimine väga keeruliseks.

Kindlasti oleks äärealade inimestele suur abi, kui bussiühendus oleks normaalne ja tasuta. Kuidas seda bussiliiklust korraldada, mina küll ette ei kujuta. Kas rahva seas peaks sel teemal küsitluse korraldama – inimesed ei usu enam küsitlustesse, kuna need ei muuda midagi.

Tahaksin loota küll, et kui omavalitsus bussiliiklust korraldama hakkab, muutub midagi paremaks, aga uskuda ei julge. Suure omavalitsuse volikogu ja komisjonid seal sees peaksid kogu pilti nägema, aga enamasti ei näe. See on ju siililegi selge, et pool sellest volikogust tuleb Kuressaarest ja ääremaade elanike probleemid jäävad neile liiga
kaugeks.

Heimar Põld, Mustjala vallavolikogu liige, revisjonikomisjoni esimees:

Mustjala vald on ääremaa ja Panga-Pahapilli-Liiva kandis on bussiliikluse kohapealt lood kõige hullemad. Mustjala, Tagaranna – seal buss ikka käib. Suurem osa inimesi liigub, kes oma autoga, kes naabrimehe autoga. Palju neid bussiga sõitjaid enam on, buss on hommikuti praktiliselt tühi.

Kui nädala sees bussid veel liiguvad, siis nädalavahetustel ja pühapäeva õhtuti on küll probleem. Liinid ja graafikud tuleks kindlasti üle vaadata. Mine tea, võib-olla oleks tasuta sõidu puhul ka sõitjaid rohkem.

Kardan, et suure valla tulekuga ei saa praegused kaugemad vallad volikogus piisavalt esindatud. Võib-olla suudame end vähemalt bussiliikluse koha pealt siiski kuuldavaks teha.

Tõnu Munk, Lääne-Saare vallavolikogu liige, külaelukomisjoni esimees:

Et inimestel oleks maal mugav elada, peab transpordisüsteem toimima. Graafik peab olema inimsõbralik, küll siis tuleks ka sõitjaid juurde. Praegused sõiduplaanid on kohati aga lausa jaburad. Näiteks sõidavad bussid tühjalt peatustest mööda ega võta kedagi peale, sest pole ette nähtud.

Kui omavalitsus ühistranspordi korraldamise enda ülesandeks saab, tuleks sõidugraafikud ja liinid kindlasti üle vaadata ning muuta, kus vaja. Usun, et tasuta transport on meie maakonnas tulevikus täiesti reaalne.

Tauno Klütsnik, Lääne-Saare vallavolinik:

Eks selliseid kohti, kus buss ei käi, leidub ikka. See ei ole vabandus, et kärbime liine, sest elanikke jääb vähemaks. Kas külas on elanikke üks või kaks – kõik peavad liikuma pääsema.

Muidugi võiks buss igalt poolt läbi sõita, aga seda korraldada on üsna raske.

Print Friendly, PDF & Email