Vabatahtlik töö vajab suuremat kõlapinda

Heleri Jõgi

“Sotsiaalvaldkonnas on raske tõmmata piiri töökohustuste ja vabatahtliku tegevuse vahel,” leiab Tartu ülikooli Pärnu kolledži sotsiaalteaduste osakonnas õppinud Heleri Jõgi, kes kirjutas oma lõputöö vabatahtlikust tegevusest sotsiaalvaldkonnas.

Vabatahtlik tegevus on oma aja, energia või oskuste pakkumine vabast tahtest ja tasu saamata. Vabatahtlik on aga inimene, kes teeb väljaspool oma pere- ja sõpruskonda vabast tahtest sihipärast ja teadlikku tööd teiste heaks.

Eestis kogub vabatahtlik tegevus üha enam populaarsust – annab see ju häid kogemusi ja positiivseid emotsioone ning avardab silmaringi. Praxise 2013. aasta uurimusest selgub, et pea iga kolmas ehk 31% Eesti elanikest on viimase aasta jooksul osalenud vabatahtlikus tegevuses. See on võrreldav Euroopa Liidu keskmise näitajaga (29%). Saare maakonnas on vabatahtlike osakaal aga paraku kõige väiksem – 9%.

Puudub info, puudub keskus

Üks suuremaid vabatahtlike organisatsioone on meie maakonnas MTÜ Saaremaa Kodukant, mis kuulub Eesti külaliikumise Kodukant alla ning tegeleb maaelu ja külaliikumise elavdamisega. Maakonnas tegutsevad veel vabatahtlikud merepäästjad, MTÜ Saaremaa Lemmikloomade Turvakodu vabatahtlikud abistavad loomi. Vabatahtlikku tööd tehakse nii kultuuri- kui ka sotsiaalalal. Sotsiaalvaldkonnas tegutseb meil Saaremaa puuetega inimeste koda (SPIK), mille tegemistes on vabatahtlikud abiks olnud juba 1999. aastast. SPIK-i alla kuuluvad veel mitmed vabatahtliku tööga tegelevad mittetulundusühingud.

Seega – Saaremaal tegutseb mitmeid vabatahtliku tööga seotud organisatsioone ja ühinguid, samas aga puudub ühtne andmebaas, kus oleksid üles loetud kõik vabatahtlikke kaasavad ja vabatahtliku tööga tegelevad organisatsioonid. Puudub ka ühtne vabatahtlikke koordineeriv keskus. Just info puudumine vabatahtliku tegevuse kohta võib olla üks põhjus, miks vabatahtlike aktiivsus maakonnas on suhteliselt madal.

Oma lõputöös uurisin sotsiaalvaldkonna spetsialistide teadlikkust vabatahtlikust tegevusest, vabatahtlike kaasamisest ja selle vajalikkusest Saaremaal.

Teema pakkus mulle huvi, kuna olen vabatahtliku rollis olnud nii ise kui ka kaasanud sotsiaaltöötajana vabatahtlikke erinevatesse tegevustesse: lastekaitsepäeva ja koduste laste jõulupeo korraldamisse, eakate seltsingu abistamisse. Need ettevõtmised ühendavad kogukonna liikmeid ja pakuvad tegevust erinevas eas inimestele.

Vabatahtlik töö on oluline

Minu eesmärk uurimuse autorina oli selgitada, kui teadlikud on sotsiaalvaldkonna spetsialistid vabatahtlikust tegevusest ja selle vajalikkusest, kuidas leida ja motiveerida vabatahtlikke ning mis on peamised takistused vabatahtlike kaasamisel. Küsisin ka, kas ja millistes valdkondades sooviksid sotsiaalvaldkonna spetsialistid vabatahtlikke kaasata ning millised on nende senised kogemused vabatahtliku tegevusega.

Oma uurimuse tarvis korraldasin internetikeskkonnas ankeetküsitluse, millele vastas 13 sotsiaalvaldkonnas tegutsevat inimest – omavalitsuste sotsiaaltöö spetsialistid üle maakonna, vabatahtlikud tugiisikud ja inimesed sotsiaalvaldkonnas tegutsevatest MTÜ-dest.

Vastustest selgus, et pea kõik uuringus osalenud teevad ka ise lisaks oma igapäevatööle vabatahtlikku tööd. Koguduses pühapäevakooli koordineerimine, panustamine külaelu heaks, tugiisikuks olemine, töövälisel ajal eakate aitamine ja projektide koostamine – see kõik on vabatahtlik töö.

Vastanud tõdesid, et igapäevatöös on sageli raske tõmmata piiri, kus on vabatahtlik tegevus ja mis kuulub töökohustuste hulka. Oma töös pühendutakse alati rohkem kui ette nähtud, seega võib sedagi nimetada vabatahtlikuks tegevuseks.

Mu uuringus osalenuist on pea pooled kasutanud oma igapäevatöös vabatahtlike abi ja seda peamiselt valdkondades, mis puudutavad eakaid, noori ja puudega inimesi. Nii on vabatahtlikud olnud perede tugiisikuteks, aidanud üritusi ja lastelaagrit läbi viia, jaganud toiduabi ja abistanud projektide kirjutamisel.

Vastanud tõdesid siiski, et Saaremaal saaks ja võiks vabatahtlikke rohkem kaasata. Põhilised takistused vabatahtlike leidmisel on aga sobiva aja puudumine – inimesed on oma igapäevatööga liiga hõivatud, et peale selle veel vabatahtlikuna panustada.

Rohkem märkamist ja tunnustamist

Vabatahtlikku sotsiaaltööd peavad sotsiaalvaldkonnas tegutsejad oluliseks ja tänuväärseks ning teevad seda kire ja hoolimisega. Saab ju nii aidata suuremat hulka inimesi, hoides kokku sotsiaaltöötaja aega. Tulemus on abivajajate parem elukvaliteet ja tugevam ühiskond.

Inimesi, kes soovivad vabatahtlikuna tegutseda, jätkub, kuid paraku kaasatakse neid vähe või ei olda teadlikud vabatahtlike kaasamise võimalustest.

Et tõsta Saaremaal vabatahtlike arvu ja inimeste teadlikkust vabatahtliku tegevuse osas, on tarvis, et vabatahtlik tegevus saaks suuremat kõlapinda, rohkem tähelepanu ja reklaami. Ning ülimalt oluline on vabatahtlike motiveerimisel nende märkamine ja tunnustamine.

Kõik see tõstab inimeste teadlikkust erinevatest vabatahtlikuna tegutsemise võimalustest ja kasust. Sest nagu ütles üks mu küsimustele vastanu: “Kõike ei pea tegema ainult raha eest.”

Print Friendly, PDF & Email