Muhulased mälestasid linnuse kaitsel langenuid

Tänavu veebruaris möödus 790 aastat Muhu linnuse kangelaslikust kaitsmisest. Riia piiskop, ordu ja nende abiväed, kokku 20 000 sõdalast, sundisid lõpuks vaprat vastupanu osutanud muhulased alistuma.


SAMMU JUURDE, LAULUD SUULE: Seekord rongkäigus ei lauldud, küll aga nauditi torupillimängu. Linnusele marsivad (vasakult) Matti Kaljuste, Leana Vapper-Dhoore, Mart Puss, Raido Liitmäe, Meelis Mereäär ja Ain Saaremäel.

Tähistamaks seda aastapäeva ja kuna jüripäevgi sümboliseerib eestlaste vabadusvõitlust, otsustatigi Muhus kaugete esivanemate kangelaslikkust meenutada just jüripäeva künnisel.

Reede pärastlõunal kõneles Liiva raamatukogus huvilistele ajaloolane, Tartu ülikooli õppejõud Ain Mäesalu ligi 800 aastat tagasi toimunud sündmustest, sealhulgas Muhu linnuse vallutamisest.

Õhtul kell seitse süütasid inimesed Eemu veski juures tõrvikud. Muhu muuseumi juhataja Meelis Mereäär ütles kõigile tere tulemast ja andis seejärel esinemisjärje üle torupillimängija Leana Vapper-Dhoorele.

Veski juurest alustasid kokkutulnud tõrvikute paistel, lippude lehvides ja torupillimuusika saatel teekonda Muhu linnuse juurde.

Kõik õnnestus

Kadri Johansoni pere Simiste külast oli rongkäiku tulnud koos pisiperega –kõige noorem kolmekuune, kes nautis vankris olles sumedat kevadõhtut omal moel. Kadri kaheaastane järeltulija vaimustus aga torupillimängust ja hilisemast tulesõust linnuses. “Tundus selline õige asi, millest osa võtta,” tõi Kadri esile kodust väljatulemise põhjuse.

Õige asja idee sündis ümarlauavestluses Muhu muuseumis. “Algatajad olid Muhu vallavalitsuse arendusnõunik Annika Auväärt ja kultuurinõunik Anneli Tamm. Mitmel kokkusaamisel arutasime, kuidas peaks see päev kujunema, ja täna on mul küll väga hea meel, et kõik on õnnestunud,” rääkis muuseumi tegevusjuht Siret Jõeleht.

AMATSOON SUUNDUB VÕITLUSSE: Oivalise tulesõu esitasid Kelfirius OÜ tantsijad.
2x MAANUS MASING

Linnuses asetasid mälestuskivi jalamile pärja Muhu vallavanem Raido Liitmäe ja arendusnõunik Annika Auväärt.

Taas astus publiku ette ajaloolane Ain Mäesalu, kes avaldas heameelt ennekõike selle üle, et niisugust ajaloolist aastapäeva tähistatakse.

Ajaloolane andis ülevaate nii ründajate kui ka kaitsjate relvastusest, rääkides sealhulgas kiviheitemasinatest, mida lahingutegevuses kasutati. “Mitu meest linnuses oli, me täpselt ei tea. Võib-olla paar tuhat, aga nad ei olnud kõik sõjamehed,” rääkis ta.

Linnus korda

Muhu vallavolikogu esimees Ain Saaremäel kutsus muhulasi üles linnust korda tegema, avaldades lootust, et peagi näeb see ajalooline paik palju kenam välja.

Müügil olid ka spetsiaalsed puidust linnuse rahatähed. Suveniiri ostes toetasid inimesed linnuse heakorratöid.

Eesti muinsuskaitse seltsi eksesimees, nüüdne muhulane Jaan Tamm oli samuti kohal, öeldes, et tema on aastaid linnuste uurimisega tegelenud. Tammel oli heameel tõdeda, et linnuste programmiga Eestis tegeldakse.

Print Friendly, PDF & Email