Haritava maa müük Saaremaal vähenes

Maa-ameti 2016. aasta tehingute analüüs näitab, et haritava maa mediaanhind oli Saaremaal mullu Eesti keskmisest 700 euro võrra hektari kohta odavam. Tehingute arv mullu Saaremaal vähenes.

Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna peaspetsialist Epp Rohtla ütles, et Saaremaal oli haritava maa mediaanhind möödunud aastal 2000 €/ha, olles 8,1 protsenti kõrgem kui aasta varem (1850 €/ha). Sellegipoolest on Saare maakonna haritava maa hektari hind Eestis madalaim, jagades viimast kohta Hiiumaaga. Kõige kõrgem oli mediaanhind Jõgeva maakonnas – 3172 €/ha, Eesti keskmine oli 2700 €/ha, mis on kaheksa protsenti kõrgem kui aasta varem.

Ostjaks ainult eestlased

Kokku tehti Saare maakonnas 2016. aastal 87 tehingut, millest statistikas kajastub 69 vabaturutehingut. Tehingute käigus vahetas omanikku 393,7 ha haritavat maad, mille koguväärtus oli 891 000 eurot. 2015. aastal tehti 101 tehingut 1 064 000 euro eest. Tehingute arvu vähenemise taga võib olla pakkumise vähenemine või ostjale sobivate maatükkide puudus.

Meie maakonnas haritava maaga tehtud tehingute arv moodustab 6,2 protsenti Eesti omadest, tehingute koguväärtus aga 2,2 protsenti.

Epp Rohtla sõnul ei olnud möödunud aastal Saaremaal maaostjate hulgas füüsilise isikuna välismaalasi, küll aga oli mõni välismaalane müüjate hulgas.

Haritava maaga tehti 2016. aastal Eestis kokku 1404 tehingut, mis on kolm protsenti rohkem võrreldes 2015. aastaga. “Viimastel aastatel on huvi Eesti põllumaa vastu üha kasvanud, sellele viitab asjaolu, et viie aastaga on haritava maa hektari hind tõusnud koguni 85,3%,” ütles maa-ameti peadirektor Tambet Tiits.

Tehingute koguväärtus kasvas kahe viimase aasta võrdluses 30,4% ja ulatus 41,1 miljoni euroni. Maatüki keskmine hind tõusis 26,6% ja keskmine maatüki pindala suurenes 20%, mis selgitab osaliselt keskmise hinna ja tehingute koguväärtuse kasvu.

Kõige rohkem tehinguid tehti 2016. aastal Lääne-Viru maakonnas (141). Järgnesid Viljandi- (118) ja Järvamaa (118). Kõige kõrgem tehingute koguväärtus 2016. aastal oli Lääne-Viru maakonnas, kus oli ka enim tehinguid. Lääne-Virumaal kasvas tehingute koguväärtus 81,9%, ulatudes 6,3 miljonini. Üllatuslikult tehti 2016. aastal kõige vähem tehinguid haritava maaga Võru maakonnas (34), kus tehingute arv vähenes 46,9% ja tehingute koguväärtus oli 0,5 miljonit eurot.

Müüdi väiksemaid tükke

Maatüki hinda mõjutab muude tegurite seas pindala, suurema põllumaa hektari mediaanhind on kõrgem kui väiksemal põllumaal. 2016. aastal oli tehingute mediaanpindala 7,4 hektarit, mis on suurem kui aasta varem. Saare maakonnas tehtud haritavate maade mediaanpindala langes aastaga 7,3%, olles 2016. aastal 4,04 hektarit. Suurim keskmine pindala oli jällegi Lääne-Viru maakonnas –14,9 ha.

Kui Saaremaal maksti haritava maa eest kõige enam Pihtla vallas, kus haritava maa mediaanhind oli mullu 2626 eurot, siis kõrgema hinnatasemega omavalitsused paiknevad pigem Eesti keskosas. Kõrgeim haritava maa mediaanhind oli Viljandi vallas (3817 €/ha), millele järgnes kolm omavalitsust Lääne-Viru maakonnast: Väike-Maarja (3671 €/ha), Haljala (3623 €/ha) ja Rakke (3525 €/ha) vald. Madalaim hinnatase oli Viljandi maakonnas Karksi vallas (1500 €/ha) ja Hiiu maakonnas Pühalepa vallas (1650 €/ha).

Maa-ameti avaldatud 2016. aasta ülevaates kajastuvad maatulundusmaa sihtotstarbega maatükid, mille pindala on suurem kui 2 hektarit ning millest vähemalt 90% moodustab haritava maa kõlvik.

Print Friendly, PDF & Email