Veebikonstaabel hoiatas internetiohtude eest

Veebikonstaabel rääkis eile noortele internetis varitsevatest ohtudest ning andis mõista, et internet ja seal tegutsevad inimesed on salakavalad ning tihti kehtib virtuaalmaailmas reegel “mis läinud, see läinud”.

MÕTLE ENNE, KUI POSTITAD: Veebikonstaabel Maarja Punak (paremal) arutleb Foibe-Victorya Paikla, Henry Jo Raadeli ja teiste noortega internetis varitsevate ohtude üle.
Maanus Masing

Eile külastas Saaremaad veebikonstaabel Maarja Punak, kes pidas loenguid nii Saaremaa ühisgümnaasiumis kui ka Kuressaare noortekeskuses. Loeng “Ohtlik või ohutu internet” oli mõeldud nii lastele kui ka nende vanematele ning põhiteemaks olid internetiohud, mille hulka kuuluvad näiteks virtuaalne kiusamine ja pealtnäha süütu tegevuse ehk piltide ja videote jagamise soovimatud tagajärjed.

“Noored peavad teadma, et igasuguste piltide, mis nad endast kuhugi üles riputavad või kellelegi saadavad, valedesse kätesse sattumine võib kurjasti kätte maksta,” rääkis veebikonstaabel Maarja Punak. “Ka alastipilte on võimalik kopeerida ja salvestada ning inimene, keda ühel hetkel on usaldatud, võib hiljem hakata hoopis välja pressima ja ähvardama.”

Punak tõi ka näiteks populaarse rakenduse Snapchat, kus inimestel on võimalik oma päeva edasi anda väikeste videolõikudena, mis mingi aja pärast iseenesest kaovad, ning lisas, et isegi kui videojupp nii-öelda aegub, on seda alati võimalik tagasi saada. “Väärtegu – olgu see siis ähvardamine, mõnitamine või mis iganes – on võimalik sealt ka tagantjärele tuvastada ning ei ole mõtet loota, et video aegumisega kaovad kohe ka tõendid,” lisas ta.

Rõõmustava asjaoluna märkis veebikonstaabel, et Saaremaa tema töös millegi poolest eriti silma ei torka. “Sellegipoolest on oluline olla teadlik sellest, et näiteks mobiilis peaks võimalikult palju asju olema parooli all ja üldse ei tasuks seal hoida tundlikku infot, sest telefon võib sattuda ükskõik kelle kätte,” hoiatas Punak. “Muidugi tuleb ka igapäevaselt arvestada sellega, et mis kord juba avalikuks tehakse, see avalikuks ka jääb ning tagasi seda enamasti ei saa.”

Saaremaa ühisgümnaasiumi kolmandas klassis õppiv trio Loore Lee Kirss, Marie Loviise Siim ja Neidi Sink tõdesid, et on näiteks sotsiaalmeediaga kokku puutunud põgusalt, kuid vähemalt üks neist on veidi ka küberkiusamist kogenud. Loore Lee Kirss ütles, et tema Facebooki konto loomisega ei kiirusta, kuid on lapsi, kellel nende­ealisena on konto juba olemas. “Ma teen konto siis, kui saan umbes 16-aastaseks,” sõnas ta. Neidi Sink nentis, et temal on praegu vaid Gmaili konto.

Foibe-Victorya Paikla, Henry Jo Raadel ja Valdo Aedmäe, kellest esimesed kaks juba täisealised ja viimane 16-aastane, nentisid, et sotsiaalmeedias on nad avalikku mõnitamist ja laimamist korduvalt näinud ning vajadusel ei kõhkleks ka ise veebikons­taabli abi kasutamast.

Veebikonstaablitega saavad inimesed ühendust erinevate portaalide ja e-kirjade vahendusel ning mõned probleemid leiavad saadud nõu abil ka lahenduse.

Print Friendly, PDF & Email