Rohkem huvi- ja spordiringe Saaremaa lastele (4)

Marili Niits

“Huvitegevuse toetussüsteem on äärmiselt positiivne ja pikalt oodatud muutus,” kirjutab Orissaare vallavolikogu esimees Marili Niits. “Kindlasti on see ka tõsine väljakutse kõigile omavalitsustele ja nende juhtidele, kel tuleb nüüd nutikalt tegutseda ja seada esiplaanile laste huvid.”

Saarlased on haldusreformi kõige mastaapsemalt ette võtnud ja pärast sügisesi valimisi tipneb omavalitsuste ühinemisprotsess Saaremaa suurvalla loomisega. Ühelt poolt oleme me astunud väga jõulise sammu, teisalt on see alles teekonna algus.

Ainuüksi valdade ühinemine ei too omavalitsuse võimekuse tõusu ega paremaid ja kvaliteetsemaid teenuseid. Et nende sihtideni jõuda, on vaja ka põhimõttelisi muudatusi riigijuhtimises. Rõõm on näha esimesi reaalseid samme, mida riik omavalitsustele pakub.

Kõige värskema ja mulle emana südamelähedase näitena toon esile laste huvihariduse toetussüsteemi, mille riigikogu aprilli keskel seadustas ja mis töötati välja kultuuriminister Indrek Saare eestvedamisel. Septembris kehtima hakkava toetusskeemi keskne eesmärk on tuua huviringide ja treeningute põnevasse ja arendavasse maailma need lapsed, kes sellest seni on kõrvale jäänud. Kindlasti leidub ka Saaremaal palju lapsi, kes ei käi üheski ringis. Ja kindlasti on neidki, kes on materiaalsetel põhjustel või muude takistuste tõttu oma muusikaõpingud, kunstiringi või trenni pooleli jätnud.

Huvihariduse tähendust on raske ülehinnata. Harrastused arendavad laste loovust, andeid ja silmaringi, õpetavad neile sotsiaalseid oskusi ja suurendavad tahet elus edasi jõuda. Harrastused lisavad lapse- ja koolipõlvele sära ning annavad kaasa olulise pagasi, et täiskasvanuna elus hästi hakkama saada. Loodetavasti kasvab järgmise õppeaasta jooksul jõudsalt nende noorte saarlaste arv, kelle ellu kuulub mõni tore huviala, millega juhendaja käe all tegeleda.

Riik eraldab selleks raha, mille kasutamise alused ja reeglid on seaduses kirjas. Uus süsteem lähtub vajaduspõhisest lähenemisest, jättes korraldustöö ja vastutuse suuresti omavalitsuste õlgadele. See on ka loogiline – teavad ju kohalikud inimesed kõige paremini, kas suunata lisaraha uue huviringi avamisse, õpetajate ja juhendajate tasustamisse või siis transpordimurede lahendamisse. See, kuidas huvihariduse miljonid omavalitsuste vahel jagunevad, sõltub mitmest näitajast: noorte, aga ka erivajadustega noorte ja toimetulekuraskustes perede laste arvust, samuti omavalitsuse finantsilisest võimekusest. Haldusreformi taustal on selles valemis oluline komponent ka see, kas tegu on haja­asustusega piirkonnaga.

Ligi 3000 ruutkilomeetri suuruse Saaremaa valla üheks võtmeküsimuseks kujuneb, kas noori peresid, lapsi ja seega elu jagub ikka üle kogu Saaremaa. Usun, et huvihariduse kättesaadavuse parandamine aitab kaasa sellele, et meie lapsevanemad tahavad elada ja töötada ka saare kaugemates nurkades ega koli ära kas Kuressaarde või hoopis Tallinna.

Huvitegevuse toetussüsteemi puhul on tegu äärmiselt positiivse ja pikalt oodatud muutusega. Aga kindlasti on see ka tõsine väljakutse kõigile omavalitsustele ja nende juhtidele, kel tuleb nüüd nutikalt tegutseda ja seada esiplaanile laste huvid.