Mugavusliini fopaa ajas saarlased marru (2)

Majandusministeeriumi väljaütlemine, nagu oleks Sõru ja Triigi liin pelk mugavusliin, on ühtviisi tagajalgele ajanud nii saarlased kui ka hiidlased.

Eilses Saarte Hääles tegid mugavusliini fopaale tulist kriitikat endine peaminister Mart Laar ja endine Hiiu maavanem Tiit Laja, ent kriitikanooli pilluvad teisedki. Eriti kuri on kantsler Merike Saksa mugavusliini termini peale Hiiumaa omavalitsuste liidu juhatuse liige Üllar Padari.

Tema hinnangul on Hiiu- ja Saaremaa vahelise parvlaevaühenduse mugavusliiniks tituleerimine arusaamatu löök allapoole vööd. “Kui see laevaliin alustas, oli põhjenduseks just saarte ühise majandusruumi loomine,” tähendas Padari.

Ta toonitas, et praegu Hiiumaal lüpstud piim töödeldakse ju ometi Saaremaal. Samuti liigub metsatehnika ühelt saarelt teisele, vähemal määral ka muu kaup. “Majandusministeeriumi selline väljendus seab kahtluse alla selle pädevuse üldse,” kurjustas Padari. “Sellises kontekstis võiks majandusministeeriumi nimetada mugavusministeeriumiks.”

Häiritud oli ka Saaremaa omavalitsuste liidu juhatuse esimees Madis Kallas. “See on ülimalt kahetsusväärne, et sellist liini peetakse mugavusliiniks. Riik nagu eeldaks, et kõik liinid, mis ei vii otse Tallinna, on nagu kehvemad ning omavahelist koostööd Saaremaa, Hiiumaa ja teiste piirkondade vahel ei peaks olema,” märkis Kallas.

SOL-i juhi põhiseisukoht on, et Eestis on elu ka mujal, mitte ainult Tallinnas, ja sedagi elu tuleb soodustada. “Meil on suursaartel ka oma majandusruum. Miks seda pärssida, kui reaalne huvi ettevõtjate poolt on olemas?” küsis Kallas.

Saaremaa ettevõtjate liidu juhatuse esimees Villu Vatsfeld nentis, et saarte toimimiseks ühtse majandusruumina on piisava, regulaarse ja igapäevase laevaühenduse olemasolu elementaarne.
Samas on tema sõnul küsimus, mida ja millal riik tellib. “Lihtsalt pooltühja laevaga tihedamat graafikut sõita ei ole mõtet, aga võiks kokku leppida reiside koguarvu ja võimaluse muuta graafikut vastavalt vajadusele,” arutles Vatsfeld. “Tõenäoliselt on Triigi–Sõru liinil aastas päevi, kus piisab ühest reisist, ja tõenäoliselt on ka päevi, kus kolm reisi ei ole piisav.”

Lahenduseks võikski olla graafiku muutmine vastavalt vajadusele ja nn hõredama graafiku korral lisareisid. Hiiu maavanem Riho Rahuoja tõdes, et uus mõiste “mugavusteenus” ja seisukoht, et majandusvedusid nimetatud liin tegema ei peaks, on üllatavad. “Oleme kõikides oma arengudokumentides rõhutanud saarte ühtset majandusruumi ja selle olulist mõju saarte majandusarengule,” kinnitas Rahuoja.

Mainitud viimases kirjas ministeeriumile rõhutasid hiidlased, et nende eesmärk on seista Hiiumaa kogukonna huvide ja arengu eest. Seejuures rõhutasid nad, et parvlaev Soela liinile tulemisega nõustumise eelduseks oli just nimelt tihedam sõidugraafik, sealjuures aastaringne igapäevane liiklus.

Ministeeriumi poolt suveperioodiks ehk juuli algusest augusti keskpaigani väljapakutud sõidugraafik näeb ette nelja reisi mõlemas suunas, kuid ei võimalda lisareiside toimumist.Leping näeb ette, et lisareis tellitakse vaid juhul, kui sadamas on ootel rohkem kui 50 liinimeetrit sõidukeid ja järgmise graafikujärgse reisi väljumiseni aega rohkem kui kaks tundi. “Näeme ainuvõimaliku lahendusena suvel viie reisi võimalust mõlemas suunas. Juhul kui puuduvad vahendid viienda reisi graafikusse lisamiseks, tuleb jätta vähemalt võimalus viienda reisi toimumiseks mõlemas suunas,” on hiidlaste kirjas märgitud.

Saare maavalitsus on hiidlastega päri. Saare maasekretär maavanema ülesannetes Jaan Leivategija nentis, et nad kooskõlastasid liinigraafiku perioodiks maist juuli alguseni. Edasise osas tegid saarlasedki ettepaneku muuta liinigraafikut selliselt, et oleks võimalik teha lisareise.