Kroonlinna nulli asemel Amsterdami null (1)

Eesti loobub Kroonlinna nullist ja läheb üle Amsterdami nullile. Kas see muudatus on vajalik ja mida see endaga kaasa toob?

Kroonlinna null pandi paika juba 1840. aastal ning selle järgi arvestati veetaset ja kõrgusi endise Nõukogude Liidu aladel. Eesti on üks viimaseid riike, mis veel Kroonlinna nulli kasutab. Amsterdami nullile üleminek tähendab, et kaartidel muutuvad kõik mere ja sisevete sügavusandmed madalamaks.

Amsterdami nullile üle­minek toob muudatusi peale veekõrguste arvestamise ka inseneri- ja ehitustöösse.

Mida arvavad muudatusest sadamakaptenid?

Oskar Jõgi, Kuressaare jahisadama kapten:

Eks vesi jää ikka veeks ja selle sügavus sama sügavaks, mõõdetagu seda Kroonlinna nulli või Amsterdami nulli järgi.

See süsteemi muutmise jutt on juba aastaid olnud, aga ju siis hakkab nüüd midagi sündima. Arvan, et vähemalt esialgu toovad muudatused kaasa probleeme ja segadust, sest kaartide väljavahetamine ja andmete muutmine on suur töö, sügavusnäitajad ja navigatsioonitingimused ju muutuvad. Kaartide väljaandjail on küll tööd rohkem.

Laevaliikluses see süsteemi muutmine midagi ei muuda, kaptenid peavad lihtsalt arvestama uute sügavustega.

Kas see muutus on vajalik – kuna suuremas osas Euroopa Liidu riikides kasutatakse Amsterdami nulli, siis ühtlustamise mõttes on Eestil sellele üleminek muidugi kasulik. Aga kui nüüd ida poole, näiteks Venemaale minna, jääb seal süsteem ju samaks.

Kaarel Niine, Roomassaare sadama kapten:

Kui kogu maailm on Amsterdami nulli peale üle läinud – kaua meiegi selle Kroonlinna nulli peal oleme. Niimoodi eemal­dume ka Venemaast.

Selle üle, mis see Amsterdami nullile üleminek kaasa toob, ma tõsisemalt mõelnud veel ei ole. Eks alguses tekita iga muudatus veidi segadust, aga ükskord tuleb see samm ikkagi teha ja mida varem, seda parem.

Tõsi, sügavusandmed muutuvad arvestamise muutmisega veidi madalamaks, aga mis siis ikka.

Munamägi jällegi muutub selle süsteemi järgi pisut kõrgemaks.

Minu enda töös ei muutu uue süsteemi tulekuga midagi, aga eks veeteede ameti kaardi- ja meremärkide osakond ja paberimajandus saa nüüd rohkem vatti.