Amsterdami null muudab veetaseme näitu (2)

Uuele kõrguste nulltaseme süsteemile üleminek toob merekaartidele ka uued sügavusandmed.

Seni kasutusel olnud Kroonlinna nulli süsteemist loobutakse Amsterdamist lähtuva samalaadse süsteemi heaks. See toob endaga kaasa siiski suure andmete muutmise vajaduse, kuna kõik kaardid tuleb varustada uute kõrgustega. Saaremaal on muutuseks ligikaudu 25 sentimeetrit.

Maa-ameti peadirektori asetäitja geomaatika valdkonnas Artu Ellmanni sõnul ei ole veetase tegelikult pea kunagi täpselt nullis. Erinevate loodusnähtude koosmõjul muutub see pidevalt. “Kui tahta, et merekaardid näitaksid tegelikku veesamba kõrgust, siis peaks neid kaarte trükkima kolm-neli korda päevas,” ütles ta.

Teiseks on Kroonlinna null juba nii vana, et ei ole arvestatud vahepealset maapinna tõusu. “Tuletagem meelde ka jääaja-järgset maatõusu, mis näiteks Saaremaa rannikul on merepõhja viimase 30 aasta jooksul 4–5 cm ülespoole kergitanud, nii et kunagised kaardid on ka sellevõrra aegumas,” tõi Ellmann näite.

Ta lisas, et ka meresetete liikumine rannahoovuste mõjul mõjutab üsna palju. Amsterdamilt Kroonlinnale ülemineku vahemik on ka tema sõnul suurusjärgus hüdrograafiliste mõõdistuste täpsusega. “Seega Kroonlinnast Amsterdami üleminek veesamba tegelikku kõrgust ei muuda,” kinnitas Ellmann.

Print Friendly, PDF & Email