Mugavusliiniks nimetamine tõi kaasa tulise kriitika (12)

Majandusministeeriumi hiljutine väljaütlemine, nagu oleks Sõru ja Triigi liin pelk mugavusliin ning sellega ettevõtete majandustegevuse toetamine lubamatu riigiabi, põhjustas paraja pahameeletormi.

UUS LAEV: Baltic Workboatsi tehases valmiv uus parvlaev Soela võtab aina enam ilmet. Laevatehase juhatuse liige David O’Brock võib laevaehituse edenemisega rahul olla.
MAANUS MASING

Üheksakümnendate aastate keskel Sõru–Triigi liini avamise ajal Eesti peaminister olnud Mart Laar ei ole kriitikaga majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi aadressil niinimetatud mugavusliini fopaa valguses just kitsi. Ta meenutab, et majandusministeerium vaidles selle liini vastu tegelikult juba siis, kui seda aastaid tagasi tehti.

Kuritegelik raiskamine?

Kui liin n-ö sisuliselt varjusurma jätta, tunneks tema enda sõnul, et üks oluline asi, mille ta tegi, on tuksi keeratud. “Pole see mingi mugavusliin, mõtlema peaks!” märgib Laar. “Rääkimata sellest, et uus valitsus pidi ju inimeste ja regioonide peale mõtlema. Saarte ühtse ruumi hävitamine näitaks küll vastupidist,” leiab ta.

Toona Hiiu maavanema ametis olnud Tiit Laja ei ole Sõru–Triigi liini ümber toimuva osas karvavõrdki leebem. Tema sõnul tingis liini saarlaste ja hiidlaste ühine unistus ühisest majandusruumist. “Seda vajasid nii saarlased kui ka hiidlased, selles polnud toona mingit kahtlust,” nendib Laja. Tema ei näe oma sõnul, et vajadus oleks kuidagi muutunud, pigem vastupidi – seda ühist majandusruumi on mõlemal saarel vaja ja mitte talviti ülepäevase, vaid kahtlemata igapäevase liiklusena.

“Sõru ja Triigi liini sadamatesse on kumbagi pandud üle kahe miljoni euro, lisaks laeva maksumus üheksa miljonit. Kui see on mugavusliin, siis on see raha kuritahtlikult raisatud,” leiab Laja. “Ilmselgelt on tarvis neid sadamaid, on tarvis seda laeva ja on tarvis igapäevast liiklust.”

Laja hinnangul ei tohi selles kontekstis hakata lahterdama, kes on tavareisija, kes kaubavedu vajav ettevõtja. “Niimoodi ei saa, ehkki meie unistus tol korral oli, et saavutaksime ringliini – inimene, kes tuleb Hiiumaale mandrilt, võiks tagasi liikuda üle Saaremaa. Et tal poleks vaja kolmekordset laevapiletit osta, vaid see võrduks hinnaga, mis maksab edasi-tagasi sõit,” meenutab Laja.

Väga keeruliste jääolude korral oli Sõru–Triigi liin tihtipeale üks võimalus üleüldse Hiiumaalt mandrile saada, nendib ta. “Ka see on väga tõsiselt võetav argument, miks seda ei saa mugavusliiniks nimetada.”

Laja peab kantsleri väljapaisatud “mugavusliini”-väidet tööõnnetuseks. “Statistilised numbrid ei pruugi alati näidata hetkeolukorra vajadust,” tõdeb ta. Laja selgitab, et siis, kui liiniga alles alustati, ütlesid ministeeriumi ametnikud samuti, et statistika kohaselt seda liini ei vajata. “Jah, statistika oli siis null, sest mitte ühtegi reisi ei olnud veel tehtud,” võtab endine Hiiu maavanem teema halenaljaka tõdemusega kokku.

Lubamatu riigiabi

Saarte Hääl kirjutas kuu aja eest, et Saare ja Hiiu maavalitsused ei ole nõus majandusministeeriumi pakutud Sõru–Triigi laevaliini graafikutega ajaks, mil liinile jõuab uus parvlaev Soela, kuna need ei rahulda tegelikku nõudlust.

Ministeeriumi kantsler Merike Saks tõdes siis oma vastuskirjas maavalitsustele, et senine Sõru–Triigi parvlaevaliini täitumuse statistika sügisest kevadeni ei toeta liini igapäevast graafikut. Saks selgitas, nagu ka paar nädalat enne seda, et avalikest vahenditest toetatav ühistranspordiliin on mõeldud reisijate-, mitte kaubaveo tagamiseks.

Seega jätsid maavalitsused pakutud graafikud kooskõlastamata, pidades ministeeriumi tellitavat reiside arvu piiranguks majandusvedudele – eelkõige Saaremaa Piimatööstusele tooraine tagamine – ning seeläbi Saksa hinnangul ka tähelepanuta ühis­transpordi korraldamise tegeliku eesmärgi.

Kantsler rõhutas, et “üksikute ettevõtjate majandustegevuse toetamine on vastuolus ühistranspordi korraldamise ja rahastamise põhimõtetega ning kujutaks endast lubamatut riigiabi”.

Saksa sõnul on ettevõtjatel võimalus oma majandusvedudeks pöörduda vedaja poole avaliku teenindamise lepingus ettenähtud juhuveo tellimiseks. “Ühtlasi märgime, et Sõru–Triigi liini reiside arvu planeerimisel tuleb arvesse võtta ka seda, et tegemist on mugavusliiniga,” rõhutas kantsler Saks.

Print Friendly, PDF & Email