Kuidas saaks Kuressaare kolemajadest priiks? (6)

Kuressaares leidub hulk räämas ja lagunenud hooneid, mis riivavad silma ja kus käivad inimesed, kel sinna asja olla ei tohiks. Kes ja mida peaks nn kolemajade probleemi lahendamiseks ette võtma?

Malle Valt Kuressaarest:
Mina arvan küll, et need kolemajad on meie linnas probleem – ühest sellisest, Lasteaia tänaval asuvast endisest vene lasteaiast, käin iga päev mööda.

See on tühjalt seisnud juba palju aastaid ja aina hirmsamaks selle seisukord läheb. Ka Pikal tänaval on üks selline maja.

Kui sellise maja omanik ütleb, et tal pole raha seda korda teha või lammutada, eks müügu siis ära! Võib-olla on ka selles küsimus, et osa kolemaju asub muinsuskaitsetsoonis ja sinna ei tohi ükskõik mida teha.

Oleks hea, kui ka linn saaks neid omanikke kuidagi korrale kutsuda. Kui trahvid oleks krõbedad, küll see ka aitaks – raha on alati see, mis paneb rattad liikuma. Mina leian, et eraomand on meie riigis natuke liiga püha. Niimoodi jäävadki lagunenud hooned meie linnapilti risustama.

Kalle Kadarik Kuressaarest:
Igal kolemajal on omanik ja kohalik omavalitsus peaks nad tugevamini pihtide vahele võtma. Seaduse järgi peaks olema võimalik omanikele trahvi teha. Isegi kui trahv on pisike, aga kui seda teha iga kuu – küll see lõpuks omaniku mõtlema paneb. Kui aga pigistamine ja trahvi tegemine ei mõju, oleks järgmine käik kohtusse ja omanikult maja ära võtta. Kui omanikul ei ole mingit plaani, mida majaga ette võtta, või tal ei ole raha, et seda hoonet korda teha – mis ta siis hoiab sest majast? Sest omanikuks olemine tähendab seda, et tal on kohustus oma kinnisvara eest hoolt kanda. Ja kui sul raha ei ole, et midagi teha – eks müü see kinnistu siis maha! Mingi raha saad ikka ja oled murest lahti. Kui aga jääda kuskilt mingit rahalaeva ootama, et äkki keegi pärandab miljoni ja küll ma siis teen selle maja korda – siis võibki ootama jääda.

Neid kolemaju, mis meie linnas silma riivavad, on küll ja küll. Kui vaid mõnda nimetada, siis üks seisab lausa südalinnas, Lasteaia tänaval Linnahotelli vastas. Teine, endine juuksurimaja, asub Pikal tänaval. Kolmas on endise põhikooli, praeguse täiskasvanute gümnaasiumi vastas. Üks on pargi ääres endise polikliinikuhoone kõrval – see majakökats on paar korda põlenud.

Tühi plats on ka ilusam kui need jubedad majad.

Aili Peel Mustjalast:
Mina otsin ja panen tähele ikka neid kohti, kus on näha edasiminekut. Ma ei taha koledaid kohti otsida ega näha. Muidugi neid on. Et kolemajad kaoks, tuleks linnal ja maja omanikul leida kuldne kesktee – nii ühel kui ka teisel on ju mingis osas õigus. Ma ei usu, et suured trahvid aitaks kolemajade omanikke korrale kutsuda. Halvaga asju paremaks muuta küll ei saa. Tuleb omavahel läbi rääkida ja leida kuldne kesktee. Kas majaomanik peaks oma kinnisvara maha müüma, kui ta selle korda tegemisega toime ei tule, on arutelu küsimus.

Tundmatuks jääda sooviv saarlane:
Ma pole küll linnaelanik, aga ega need lagunenud majad ilusad küll ole – mis ikka väga silma häirivad, tuleks maha lõhkuda. Üks selline maja on hambapolikliiniku lähedal. See räämas majade probleem on juba habemega. Eks need majaomanikud saa ise ka asjast aru, aga majade lammutamine läheb omanikele kole kalliks. Nende jõud ei käi üle, ka sellest tuleb aru saada. Kui linn lammutamiseks toetust annaks, oleks ehk abiks, aga trahvimine küll ei aita. Ja teise omandi, teise vara kallale minna küll ei maksa.

Print Friendly, PDF & Email