GENIAALSUSEST JA LOLLUSEST: Vallad ja vägivallad (5)

Erki Aavik

Haldusreform paistab nüüd olevat pöördumatult käima pandud: saaks valdade nimekirja lühemaks ja teeks nalja ning viiks igasuguseid asutusi Tallinnast võssa ja rappa. Juba 200 aastat tagasi oli selge, et istekohti vahetades ei hakka ansambel paremini mängima…

Kuid olgu – mida meiesugused ka teavad, ning seetõttu ei ole meile vaja ka arvude ja arvutuste kujul näidata, mis ja kuidas meie elus paremaks muutub. Seda enam, et nii saaksime tulemusi kavandatuga võrrelda.

Keset vana Euroopat on üks riik, mis on suuruse poolest Saaremaaga võrreldav. See on Luksemburg. Luksemburg on Saaremaast pisut väiksem, alla 2600 km2. Ja seal on 12 kantonis koguni 105 valda! Nad tulevad, muide, väga hästi toime, bussid sõidavad, pangaautomaadid töötavad, ametnikud niisamuti.

Selle koha peal kuulen tarkpäid juba vastu rääkimas, et mis neil viga – keset Euroopat, naabriteks suureline Prantsusmaa, kaval Belgia ja padujõukas Saksamaa. Jah, on küll nii.

Aga meil – Eestil ja mitte Saaremaal – on ju naabriteks rikkad Skandinaavia trollid, visad soomlased ja nafta-gaasihiiglane Venemaa. Ja pidime ju hakkama vahemeesteks Venemaa ja Lääne-Euroopa vahel?

Uus vastulause: nad on saanud mitu(kümmend) põlvkonda rahulikult raha ja muud vara koguda, meil on iga natukese aja tagant uus ike kaela löödud ja püksid jalast ära võetud… Õige, aga maailm ei olegi kahjuks õiglane paik.

Ja selles just asi ongi, et neil on natuke rohkem vesti vahele varutud. Maailmapanga paberite järgi on luksemburglaste sisemajanduse kogutoodang pisut üle 100 000 dollari elaniku kohta, Eestis 17 000 dollari ringis. Ega keegi pole neilegi seda kinkinud ja nad teevad täna ikka veel tööd edasi.

Luksemburg ei ela pelgalt pankade ja resideeruvate miljonäride-miljardäride arvel (alles seegi oli, kui kuulsime, et Eestist saab Põhjamaade panganduskeskus – mille taha see küll jäi?). Luksemburgis on kõvadeks majandusvaldkondadeks keemia- ja masinatööstus, bio- ja infotehnoloogia ja palju muud, ka meile tuttav turism. Tõsi, Luksemburgis elab ligi 600 000 inimest, kellest tööjõuks arvatakse oma 270 000, kusjuures igapäevaselt sõidab Luksemburgi tööle umbes 150 000 inimest kolmest naabermaast.

Ja nii edasi. Ent asi pole selles.

Kindlasti aga selles, et tegelema peab majanduse edendamise ja mitte “pillimeeste” (loe: ametnike) toolide ümbertõstmisega.

Ivan Krõlov ütles tuntud valmis “Kvartett” tõesti juba 200 aastat tagasi ööbiku suu läbi eeslile, pärdikule, karule ja sikule: “Kuid teie, istuge kas nii või naa, teist mängumehi ikkagi ei saa.”

Kui tõepoolest teha pikad päevad asjatundlikku tööd lisaväärtuse loomiseks, sealhulgas ametnike poolt selleks vajalike tingimuste loomiseks ja hoidmiseks, siis võiksime mõne põlvkonna pärast ka Saaremaal pidada nii mitut omavalitsust, kui meeldib.

Senise valitsemise tulemusena peame pigem leppima kirjandusklassikast laenatuga: “Õrn St.-Yves minestas. Kui ta jälle teadvusele tuli, ütles bürokraat: “Mul ei ole volitusi hea tegemiseks, kogu mu võim piirdub sellega, et saan vahetevahel teha halba…“” (Francois Marie Arouet “Kohtlane”)

NB! Vaadake järele, millise nimega see monsieur Arouet laiemalt tuntud on! (Kes ei viitsi vaadata, sellele vastus siinkohal: Voltaire.)

Erki Aavik

Print Friendly, PDF & Email