Kahju kannatavad põllumehed nõuavad hirvedele särutegemist (9)

Saaremaa põllumeeste liit teeb tulenevalt hirvekahjustuste kasvust maakonna jahindusnõukogule ettepaneku suurendada hirvede küttimist.

PUHAS KAHJU: Kärla PÜ töödejuhataja Vahur Kaasma taimedest hõredaks tallatud ja söödud põllul Tõrise külas.
Maanus Masing

“See on läinud üle mõistuse, hirvekarjad on nii suured, et põllumees ei saa enam oma elu elada,” ütles Saaremaa põllumeeste liidu juht Tõnu Post, kelle hinnangul on möödunud aastal Saaremaal kütitud 1081 hirve selle looma ohjeldamiseks ilmselgelt liiga vähe.

Hirved paistavad koduaknast

Posti sõnul leidsid sel nädalal koosistunud Saaremaa põllumeeste liidu liikmed, et hirvelaskmist tuleb oluliselt suurendada. “Elu on ju selline, et kui maal inimest ei ole, siis loodus tuleb peale ja sellega ka metsloomad,” lausus Post. “Keskkonnakaitsjatel ei tasuks Eesti looduse pärast küll väga muretseda, pigem ei ole inimesel enam väga palju ruumi maal jäänud.”

Tõnu Posti kinnitusel näeb ta oma koduaknast, kuidas igal hommikul on rapsipõllul 13- või 21-pealine hirvekari, kes mitte ainult ei söö ,vaid sõna otseses mõttes ka tallavad maa ära. Erinevalt kitsest, kes piirdub taimelehtede näksimisega, hammustab hirv taime ära juure pealt koos kasvukuhikuga ning kui mingi puhmas isegi kasvama läheb, ei kanna see enam saaki.

Tõnu Posti hinnangul oli ilmastik taliviljadele päris soodne ja sellel taustal hakkavad ulukikahjustused eriti silma. Nii on inimpelglikust hirvest puutumata rapsipõllud Kõljalas küla keskel Posti sõnul superilusad, kaugemal Putlas asuv põld aga lihtsalt paljaks söödud.

Kavandi kandi viljakasvataja Aavo Aljas, kes on juba mõnda aega juhtinud tähelepanu hirvede suurele kahjutööle, rääkis, et tema põllud olid metsloomade jälgi umbselt täis. “Kitsed ja hirved on seal talve läbi peal olnud,” sõnas Aljas. Taluniku sõnul oli tal rapsi all kokku 24 ha, millest osa vajab asendamist suvirapsiga.

Aljas selgitas, et hirvekahjustused pole siiski halva talvitumise ainus põhjus. “Eks mul jäi külv sügisel natuke hiljaks ja ka sügisene seisuvesi võttis osa külvidest ära,” rääkis põllumees, kes tema sõnul hilja mahasaanud rapsikülvist midagi eriti ei lootnudki. “Mõtlesin, et kui tuleb pikk ja soe sügis, siis raps ehk jõuab piisavalt areneda. Aga oktoobri alguses oli juba üsna jahe.”

Esimest korda talirapsi maha külvanud Kärla PÜ juhatuse liige Ülar Tänak rääkis, et 191 ha suurusel külvipinnal ei ole hirvedest puutumata põldu, kuid 95 hektarit on korralikult puhtaks söödud ja päris palju tuleb üle külvata.

Kärla PÜ külvab üle umbes 100 ha põldu

Saarte Hääl käis koos Kärla PÜ töödejuhataja Vahur Kaasmaga Tõrise külas asuval 18 ha suurusel põllul, mis on markantseim hirvekahjustuste näide – põld on tihedalt sõraliste jälgi täis ja külviread on olematuks tallatud. Põllul, kuhu külvati ruutmeetri kohta 10–15 taime, on kohati järel vaid mõni taim. “Järgmisel nädala teeme otsuse, aga arvatavasti 95 ha läheb suverapsiga ülekülvamisele,” rääkis Kaasma, kelle sõnul on jahimehed loendanud ühel Eikla kandi põllul lausa 38-pealise karja.

Lisaks talirapsile läheb Kärla ettevõttel tritikale alla 120 ha ja 55 ha peale pannakse maha otra.

Kõriska küla viljakasvataja Kaido Kirst rääkis, et ühel tema soomaal asuval talirapsipõllul olid päris tõsised hirvekahjustused. Nagu ikka, asub soopõld vaiksema koha peal, kus hirvekarjad end turvaliselt tunnevad. Kirst avaldas lootus, et kahjustatud põldu üle külvata pole vaja. “Mõni arvab, et rapsi kasvatada on väga tulus, aga kui ikka saak minimaalseks jääb, siis oled tulust ilma, sest kulu pead sa ikka tegema,” rääkis Kirst. “Ega see pole mingi rooniitmine, et kui kätte ei saa, siis sellega asi piirdubki, sest külvama pole ju pidanud.”

Kokku 140 hektarile talikultuure külvanud Kaido Kirst märkis, et teised põllud on üldiselt rahuldavas seisukorras. Kõrgematel maadel on lootustandvaid talikultuuride põlde, mille puhul võib kõne alla tulla taas kord ka viljelusvõistlustele esitamine. Kuna sügis oli suhteliselt lühike, olenes eelmisel aastal väga palju külviajast. “Külvasin 10. septembri paiku ja üks esimestest külvidest näebki praegu suhteliselt ilus välja,” lausus Saaremaa nimekaim viljakasvataja. “Ainuke oht, et need on sellised põuakartlikud maad.”

Print Friendly, PDF & Email