Raha otsas, ootajad varugu kannatust!

“See, et sotsiaalkindlustusametil kogu aastaks ette nähtud rehabilitatsiooniraha paari nädalaga otsa sai, oli ebameeldiv üllatus,” leiab enamik rehabilitatsiooni valdkonnaga seotud saarlasi, kellega Saarte Hääl sel teemal juttu tegi.

Veronika Allas, Saaremaa puuetega inimeste koja juhataja:
Tekkinud olukord on ebameeldiv uutele inimestele ehk siis neile, kes on taotluse SKA-le sel aastal esitanud ja ootavad teenustele pääsemist. Nemad on pandud järjekorda 2018. aastaks.

Need kliendid, kes on jätkuteenusel – ehk said eelmisel aastal teenust ja sel aastal jätkavad –, saavad teenust vana korra alusel. Jätkub ka rehabilitatsiooniplaanide koostamine erihoolekandeteenuste taotlejatele järjekorda saamiseks.

Meile saabunud info kohaselt rahalisi vahendeid võrreldes eelmise aastaga vähendatud ei ole, väidetavalt on rehabilitatsioonile suunatud vahendid pigem suuremad.

Et praegune rehabilitatsiooni rahastamise süsteem ennast ei õigusta, sellele oleme aastaid tähelepanu pööranud. Eks tekkinud probleemides ole vist oma roll ka valitsuse vahetusel – praegused sotsiaalpoliitika eestvedajad ei tea, kuhu eelmised oma asjaajamisega pooleli jäid. Ilmselt on seal mingi omavaheline veider möödarääkimine.

Kuuldavasti käib praegu kibekiire raha otsimine, usun, et lahendused leitakse lähiajal.

Anne Tiitson, puudega täiskasvanud tütre ema:
See on küll imelik – kuidas see raha siis nii ruttu otsa sai? Mäletan, et meile räägiti ilusaid sõnu: et nüüd, kui on uus kord, ei pea muretsema, igaühel on tema enda jaoks mõeldud raha.
Õnneks meie nende nimekirja ei kuulu, kes nüüd ootele pandi. Saime Mariiga igapäevaelu toetamise teenusele, see oli väga suur samm edasi. Meie pere jaoks on asjad küll paremuse poole läinud. Neid teenuseid, mida veel soovida, on palju, aga Saaremaal ei ole lihtsalt spetsialiste.

Hille Kivi, Kuressaare haigla taastusraviarst:
Raha lugemisega tegeldakse kõrgemal pool, aga see uudis raha lõppemise kohta oli tõesti kummaline.

Meil on rehabilitatsioonikliente väike hulk, põhitöö käib haigekassa rahastamisel. Patsiente meil jätkub ja on ka järjekord.

Janne Tamm, rehabilitatsiooniteenuseid pakkuva Kuressaare Perekodu juhataja:
See, et kogu aasta rehabilitatsiooniraha kahe nädalaga otsa lõppes, oli halb üllatus. Meid see õnneks otseselt siiski ei puuduta – lapsed, kes on meil teenust saanud, saavad seda ka edasi.

Uusi lapsi meil teenusele tulemas ei ole olnud – tõsi, kõik ei pruugi meie kaudu teenusele tulla, sest teenusepakkujaid on rohkem. Neile, kes on esmased puudetaotlejad, on võimalik teenuseid ikkagi pakkuda.

Merike Rang, Kuressaare haigla sotsiaaltöötaja:
Meedias ilmunud uudis rehabilitatsiooniraha lõppemise kohta ei olnud minu jaoks üllatus – Sotsiaalkindlustusamet informeeris rehabilitatsiooniasutusi järjekordade tekkest.

Mu isiklik arvamus on, et üks põhjus, miks kogu aasta raha juba jaanuaris otsas oli, oli see, et suunamiskirjad anti möödunud, 2016. aastal kaheks aastaks ning iga inimese kohta on ette nähtud oma nn pearaha, kindel summa.

Kui teenusesaajate nimekirjas olev inimene ei kasuta oma kogusummat tervenisti ära ega lõpeta suunamist, hoiab ta seda raha kinni kuni käesoleva aasta lõpuni. Samas ei pääse mõni teine inimene teenusele.

Kas see praegune rahastamissüsteem on õige või mitte, ma kommenteerida ei oska – neid otsuseid tehakse mujal, meie pakume vaid teenust.

Aastaks ootele jäänud inimesi oma murega meie poole pöördunud ei ole. Meil Saaremaal on neid inimesi mandriga võrreldes vähem, kes Kuressaare haiglasse rehabilitatsiooniteenusele tulevad. Mandrilt siia eriti ei tulda, pigem valitakse spaa majutusega asutusi.

Praegu tegeleme inimestega, kes said oma suunamiskirjad eelmisel aastal ja kes on saanud teenust kasutada.

Neile, keda raha lõppemine puudutab, jääb soovida vaid kannatlikkust – tuleb ju tükk aega oodata, millal teenusele pääseb. Ent kui peamiselt soovitakse füsioterapeudi teenust, siis saaksid inimesed kasutada haigekassa rahastatavaid taastusravivõimalusi.

Print Friendly, PDF & Email